See maantee on eri aastaaegadel võrratu ning vaieldamatult vana rahu ise – fantastilised loodusvaated, teekäänakud, väike-

asulad, külapoed, rohked veesilmad ja ilmilusad voored, kohati nii korras teed, et võiks küsida, kas ma ei ole näiteks Rootsi sattunud. Piibe maanteel võib kahe suurlinna vahel sõites täheldada, et autojuhil ei tule kellestki mööda sõita ja keegi ei sõida ka temast mööda.

Võimalik, et see tuleb sellest, et kohati ongi teeolud ja kiirusepiirangud üsna kitsad, et möödasõidu manöövreid üldse ette võttagi. Võimalik, et piibemaanteelased ongi seda sorti rahvas, kelle jaoks on olulisem teekond, mitte aeg. Pimedal ja libedal ajal, olgem ausad, on aga Piibe maantee minu arvates jälle üsna ebameeldiv ja ohtlikki. Siis peaks veel erilise ekstra ajaga arvestama. See selleks.

Hirmutav kava

Maanteeameti kava nihutada suured veoautod suurelt Tartu-Tallinna maanteelt kõhnukesele Piibe maanteele on muidugi väga hirmutav. Isegi juhul, kui veoautod hakkaksid seal esialgse plaani kohaselt sõitma vaid reede õhtupoolikutel. Ei ole vist raske välja mõelda, millal töö- ja pereinimesed kahe linna vahel kõige enam sõidavad. Kas mitte reedel pärast tööpäeva lõppu? Rääkimata koolilastest, kes Piibe maantee äärsetest koolimajadest reede õhtuti koduteed alustavad ning loodavad suure õigusega rahule ja kindlale kojujõudmisele.

Ei ole ju saladus, et Piibe maantee on väga kitsas ja kohti, kus möödasõidu manöövrit sooritada, praktiliselt ei ole, ning öelda, et nähtavus on kilomeetrite pikkune, on vaat et võimatu. Mõni nimetab Piibet isegi külateeks – jah, näiteks Vägeva ja Järva-Jaani vaheline lõik on halva ilmaga ikka autojuhi õudusunenägu, kuid õigesti valitud kiirus lubab sealgi sõita. Kui aga sinna lisanduksid raskeveokid? Ilmselt ei ole ka veoautojuhid õnnelikud selle sülle kukkuva teesuunamise üle. Teadupärast ei alusta veoautod oma teekonda mitte ainult Tartust ja Tallinnast, vaid ka väikelinnadest ja asulatest, ning sõeluda suurelt teelt Piibe maanteele veelgi kitsamate ja käänulisemate kõrvalteede kaudu, suurendab veelgi liiklusohtu ning mõjub niigi kehvadele teeoludele rusuvalt.

Piibe maanteel ajab üks asula teist taga. Aga kui see tee just selline on, nagu ma kirjeldan, miks ma siis ennast seal piinan ja selle maantee kasuks otsustan? Eks ikka selleks, et näha päris teistmoodi Eestit (mitte et ma seda niigi ei näeks). Ma eriti ei usu, et turiste veetakse Piibe maantee kaudu Tartusse ja tagasi. Kuigi võiks – teistsugust Eestit oleks sellel teel küll ja veel.

Ilmselt on Piibe maantee väga paljude jaoks just see alternatiivne tee, mida me Eestist nii sageli otsime – head liikluskultuuri, rahulikku kulgemist ja teistsugust Eestit. Suur Tartu-Tallinna maantee on ju praeguseks kojujõudmiseks justkui sund-

käik. Piibe maantee veoautostumisega võetakse lihtsal autojuhil see viimanegi vabadus ise oma teekonda valida ja oma aja üle valitseda. Aga kui ühel päeval on ka Piibe maantee lootusetult umbes? Kuhu maanteeamet siis veoautod suunab?