OP tervitas külalisi osariigi pinnal ja näitas tutvustuseks hologrammi suvisest kakskeelsest laulupeost, mis oli pühendatud EL-iga liitumise 50. aastapäevale. OP andis kiire ülevaate EF-i viisaastakuprogrammi elluviimisest, kirjeldas, kuidas Eesti on pidevalt liikunud avatud kodanikuühiskonna poole. Samuti rääkis OP Eestile osaks saanud hiljutisest tunnustusest – Euroopa Multikultuuri auhinna omistamisest kahe põlisrahva paindliku kooskestmise eest – ja jagas teavet pingutuste kohta, kuidas haridus ja teadusasutused on järk-järgult partei ja valitsuse suuniste alusel adapteerinud moodsale ühiskonnale omased multikultuursed teemaderingid. OP küsis ka, kuidas on lood multikultuursusega külaliste koduplaneedil.

Saadik ei saanud vist küsimusest hästi aru, ta siiski avaldas tunnustust osariigi saavutustele ja tutvustas lühidalt oma missiooni iseloomu (sõlmida koostöösuhteid, levitada ja omandada teadmisi jms), kirjeldas oma laeva ühiskonna toimimist ja haridussüsteemi, sealhulgas tehnoloogiat, mis võimaldab kosmoselaeval läbida suuri vahemaid.

Igaühel isikukiip

OP omalt poolt rääkis, et osariigi valitsus on alati suurt tähelepanu pööranud teaduse ja tehnoloogia edendamisele, kooskõlas EF-i juhistega on vastu võetud teadussaavutuste rahastamise arenguprogramm, mille põhirõhk on sotsiaalteadustel, mis on suunatud ühiskonnaelu aktuaalsemate väljakutsete lahendamisele. OP kirjeldas lähemalt riiklikku sotsiaalse modelleerimise infosüsteemi, mis võimaldab valitsusel alati vastu võtta kõige adekvaatsema lahenduse. OP peatus pikemalt IT-valdkonnal, milles Eesti teadlased on aastakümneid olnud Euroopas esirinnas, ja pakkus, et soovi korral on Eesti alati nõus oma IT-kogemusi jagama. OP kirjeldas isikukiibi kasutuselevõttu Eestis ühe esimesena Euroopa Föderatsioonis. Kuna teema pakkus saadikule huvi, siis rääkis OP lähemalt. Isikukiip on kasutusele võetud inimeste parema riikliku IT-alase teenindamise huvides. Isikule paigaldatakse kiip kaelale või peopesasse, see aktiveerub ise, inimene ei pea selle aktiveerimisega vaeva nägema, kui ta metaveebi siseneb. Kõik isiku tegutsemised metaveebis salvestatakse isikukiibi kaudu, maksed, kõned, tehingud, suhtlusruumid jne. Isikukiip võimaldab igal hetkel isiku asukohta tuvastada. Sealjuures pööratakse suurt tähelepanu isikuvabaduste ja eraelu puutumatuse tagamisele. OP andis ülevaate õiguskaitseorganite selgitustööst, mida tehakse elanikkonna hulgas, kes pole oma kodanikukohust täitnud ega lasknud endale vabatahtlikult isikukiipi paigaldada, ja tundis huvi, kuidas on saadiku laeval lahendatud isikuvabaduste ja parema riikliku teenindamise küsimus. Vajaduse korral on meie spetsialistid valmis nõustama. Saadiku vastuse üksikasjad jäid ebamääraseks.

Mujal pole linde

OP küsis seejärel majandusliku olukorra kohta kosmoselaevas, kuidas on lood vaba turumajanduse ja vaba energiaturuga. Saadiku vastusest nähtus, et esineb puudujääke, ettevõtluskeskkond on allutatud laeva missioonile ja peab tagama järgmise planeedi juurde jõudmise. Tema rahval ei paista eriti olevat ettevõtlusvabadust. Selgus, et pangandust ei ole (see koht jäi arusaamatuks) ja maksevahendeid samuti mitte. Siinkohal oli OP-l hea võimalus tõdeda, et Eesti jällegi ühe esimesena EF-is on sularaha käibelt kõrvaldanud, et riigil oleks elanikkonna parema teenindamise huvides võimalik saada ülevaade osariigis maksete tegemisest. Ta kirjeldas lühidalt maksu- ja rahanduspoliitikat, astmelise isikumaksu sisse­seadmist, mis võimaldab tõhusamat föderaalorganite rahastamist summade otselaekumise teel.

Saadik peatus seejärel muljetel teistest asustatud planeetidest, avaldas imetlust Maa bioloogilise mitmekesisuse üle ja mainis põgusalt ka oma rahva eelmist külastust, mil looduslik olukord olevat olnud veelgi rikkalikum. Ühtlasi märkis ta, et mujal planeetidel pole ta kohanud linde ega muid lendavaid eluvorme. OP tutvustas partei ja valitsuse loodusressursside riiklikku arengukava, mis peab tagama Lahemaa etnopargi metsaala säilimise veel vähemalt kümneks aastaks, ja märkis, et metsaala on arvatud EF-i biopärandi nimekirja. Ühtlasi andis ta ülevaate Eesti eesrindlikust metsatööstusest kui unikaalsest rahvuslikust majandusharust EF-is. Samuti tutvustas OP osariigi edusamme Põhja-Eestis naftatransiidi vööndi loomises (Jevronefti tsoon), mis võimaldab Eestil anda oma panuse Euroopa energiaga varustamisse; kirjeldas, kuidas valitsus on lahendanud rannikualadelt transiidivööndist ümberasustatud elanikkonna tööhõive küsimused ulatusliku turbatööstuse taaskäivitamisega.

Järgmiseks tundis OP huvi demokraatia ja inimõiguste arengu vastu kosmoselaevas. Selgus, et vabu valimisi seal ei tuntagi, riigiparteid ei eksisteeri, vaid on mingi arhailine seisuslik esinduskogu. OP pakkus võimalust jagada Eesti kogemusi riigiparteilise demokraatia ja isikukiibi kaudu toimuvate vabade e-valimiste korraldamise kohta. Avatus, kodanikulähedus ja läbipaistvus riiklike organite otsustusprotsessis on olnud alati osariigi seadusloome keskmes ja Eesti on alati valmis oma kogemusi lähemalt jagama.

Saadik andis ülevaate mõningasest meditsiinitehnoloogiast, mida Maal on tutvustatud (ravimeetodid jms). OP-l omakorda oli võimalus tutvustada valitsuse sotsiaal- ja tervishoiureformi ja sellest tulenevaid hüvesid, kuidas pensioniea tõstmise tagajärjel on hüppeliselt suurenenud tervishoiuteenuste kättesaadavus. Kuna nüüdsest on ka eakamatel inimestel võimalik ravikulude eest tasuda – isikukiip võimaldab need töötasust otsekorraldusega maha arvata –, siis on elanikkonna keskmine töövõime indeks tõusnud EF-i riikide seas kolme aastaga neli kohta ja läheneb juba Ukraina osariigi omale.

Lõpetuseks tundis OP naljatamisi huvi, kas pikal kosmoselennul igavaks ei lähe ja kuidas on tagatud kultuuriline meelelahutus. Saadik rääkis kunstiakadeemiate süsteemist laeval (muusika, laul, tants, teater), jäi mulje, et need toimivad isevooluteel ja mitte riikliku arengukava alusel, teemadering ja käsitluslaad väljendavad kunstnike isiklikke püüdlusi ega ole suunatud sotsiaalteaduste kaudu väljaselgitatud ühiskonnaelu kitsaskohtade likvideerimiseks.

Pärast ametlikku osa tänas OP saadikut Eesti osariigi külastamise eest. Riigipressile avatud holografeerimise ajal pidas ta lühikese kõne, märkis, et kohtumine leidis aset soojas ja sõbralikus õhkkonnas, kirjeldas, kuidas võõrtsivilisatsioon tundis suurt huvi Eesti edusammude ja kogemuste vastu ning avaldas tunnustust eeskujuliku multikultuurse ühiskonna loomise eest. OP-l oli rõõm tõdeda, et mitmes valdkonnas, eeskätt IT- ja riigi avatuse sektoris on palju perspektiive edasiseks koostööks. Kuna enne oli teada saadiku huvi lindude vastu, siis kinkis OP delegatsioonile Hiiumaalt püütud oletatavasti viimase merikotka topise.