Esiteks rohujuuretasandi teadmine, et sein on ees. Mitte enam arengule, vaid üldse teadustööle Eestis. Olukorras, kus teadustöö grandipõhine rahastus on sisuliselt loterii ning see jõuab väga vähesteni, ei saa sellele rajada enam elu ega karjääri. Sestap on teadlastel oma elu rajamiseks mõistlik kas Eestist lahkuda või siia üldse mitte tulla või naasta. Uurimisgrupid on juba tükk aega olnud väga õhukesel jääl ja see jää hakkab mõranema.

Oluline on ka aru saada, et kui allakäiguspiraalile sattuda, siis on seda raske tagasi pöörata. Lahkunute asemel uute koolitamine ning usalduse taastamine võtab aastaid, poolikud või olematud uurimisgrupid ei suuda sisse tuua enam neidki välisgrante, mille najal on Eesti teadus senimaani arenenud.