Viimati nägin midagi sellist Nõukogude ajal kooli raamatukogus, kus vennasvabariike tutvustati just sellise kompoti kaudu. Paraku ei sisalda kümneosaline raamatusari “Saage tuttavaks…” mingeid sunniviisiliselt kirjastatud üllitisi, vaid on kõige ehtsam vaba tahte avaldus. Või arvab mõni ikka veel, et keegi sunnib kedagi midagi kirjastama? Raha?

Neid klantslehekülgi vaadates on küll mulje, et kirjastusel on olnud ükspuha, mida trükki paisatakse – Läti koolielu tutvustatakse roosapõsksete pioneeridega, Tšehhi toidukultuuri pakisupi ja Slovakkia majandust supermarketi fotoga ning Leedu turismielu kingapoe vaatega. Või siis saame teada, et Sloveenia noorte hulgas on erilises soosingus kiirtoidurestoranid.

Kellele ja milleks?

Igal toimetusel on koosolekud. Kindlasti ka igal kirjastusel. Mind huvitaks sellel koosolekul toimunu, mil kirjastus otsustas: nii, sõbrad, me anname koos hollandlastega välja nende kõvade kaantega Euroopa Liidu uusi riike tutvustava raamatusarja! Kui mina oleksin kirjastaja, siis mul oleks muidugi omaenda kirjastuse rahast kahju, sest antud juhul ei astu need raamatud Eesti ega ka ühegi teise EL-i uustulnukriigiga ühte sammu (tiitellehelt võime lugeda, et nende esmatrükk ilmus Hollandis 2004). Või kellele need raamatud on üleüldse mõeldud, kui seda nappi teavet, mis seal kirjas, leiab iga internetiga kokku puutuv eestlane une pealt. Ma ei eelista internetiteadmisi raamatutele, kuid loll raamat on alati kõige halvem, mis olla saab.

Võib-olla ongi uustulnukriikidest muus maailmas sedavõrd kentsakas mulje, kui sääraseid trükiseid antakse sadade tuhandete kaupa välja üle terve Euroopa eurooplaste enda raha eest? Nii et mitte kellelgi pole oidu öelda: see on jama, mida te meie riikide pähe pakute.

Halloo, kirjastus, “nõuka-aeg” on läbi ja mitte ükski vägi ei kohusta kedagi selliseid raamatuid välja andma. Isegi kui kirjastusel on väga palju raha, ei ole mõtet minna aastakümneid vanade raamatuklišeede õnge ja toota Eesti raamatuilma mõttetusi. Andke mulle andeks, aga ma tõesti ei saa aru, kellele ja miks need raamatud välja anti – 2006. aastal.