Miski ei jäänud rääkimata – pea igal poliitikul oli oma blogi, kus ta avaldas arvamust vastaskandidaatidest ja erakondadest ning analüüsis vastasprogrammide nõrkusi ja tugevusi, vahel ehk salvaski.

Nüüd, mil istutakse veel läbirääkimiste laua taga, võinuksid need neli erakonda olla just niisama läbipaistvad ja kodanikele avatud kui enne valimisi. Kas neis kõnelustes on miskit salajast ja valijale arusaamatut, et need ei võiks toimuda ”otse-eetris”? Riigisaladustega ei saa ju tegemist olla. Sõnavara, mida läbirääkijad kasutavad, on maakeelne ja asjalik. Neis kõnelustes ei tohiks ju olla midagi sellist, mida peaminister peaks e-hääletuslikult triiksärgikäisega varjama või millele võiks lüüa templi ”riigisaladus”? Milles on siis asi?

On muidugi selge, et mitte keegi ei taha oma poolikut tööd esitleda, kui see ei ole veel valmis. Või miks peakski lavastaja Elmo Nüganen laskma teatrikriitikuid või huvilisi oma lavastuste proovidesse? Või mis meil ikka asja president Ilvese kõnedekirjutamise töötuppa? Sellistest töötubadest sünnivadki üllatused, suuremad ja väiksemad imed. Nii on poliitikutegagi – ega ikka miskit enne päevavalgele ei tooda, kui asi küps.

Millest miski sünnib?

Vaadates aga erakondade ja poliitikute avatusemäära enne valimisi, mil oldi valmis kas või öösel külla tulema, et oma erakondade seisukohti tutvustada, ei tohiks seesugune avatus ju nüüd olla kuhugi kadunud. Koalitsioonikõneluste üdini avatud avatusemäär annaks ka kodanikule väga hea ja täpse ülevaate, kuidas sünnivad Eesti järgmised valitsemisaastad ja kes on mida ning mil määral oma valimislubadustest järele andnud või juurde võitnud – sellisel juhul võiksid ära jääda ka hilisemad kahtlustamised, nagu “me ei ole seda öelnud” või “rohelised said sellest valesti aru”. Ka see oleks selge, miks halvemal juhul tekib kolmikliit ja mitte nelikliit, ning kodanik saaks teada riigipiruka jaotamise üksikasjad.

Avatud eetriga läbirääkimistel oleks igal kodanikul võimalik olla riigi uute valitsemisaastate valmimise juures. Ehk saadaks nii paremini aru ka riigist: miks mingi maksumäär langeb või miks me hakkame Leedusse tuumajaama ehitama? Teame ju neid ametlikke riiklikke teateid, mis ütlevad: “Praegu on veel vara sellest rääkida, sest arutelu alles käib.” Jah, esmalt ongi iga mõte ja idee tolmune – kuid ega ka ETV  “Foorumi” saadetes poliitikud paberilt räägi. Ikka peast ja avatult.

“Täna otsustan mina” elulaadiga kodanik võib aga jäädagi küsima, miks kodanik jäetakse sellistel tähtsatel puhkudel ilma isegi koalitsioonikõneluste kuulamise õigusest. Valimistel hääle andmine on vaieldamatult usalduse andmine, mis tähendab, et poliitik teeb minu häälega seda, milleks ma teda volitan. Aga poliitik peab olema valmis ka selleks, et pärast valimisi räägib ta valijaga just sama avatult ja ausalt nagu enne valimisi. Ja detailideni avalikud koalitsiooniläbirääkimised oleksid vaieldamatult kõigi valijate asi.