Linnahall Foto: Madis Veltman

Valitsus lähtub investeeringuotsuste tegemisel laiemast sotsiaalmajanduslikust mõjust, mida peavad pakkuma kõik uued või uuenevad kultuuriobjektid.

Olen nõus, et Tallinna linnateatri ruumiprobleem on seniajani lahendamata ja kultuuriministrina jätkan koostöös Tallinna linnaga lahenduste otsimist. Tallinna linnateater on nimelt munitsipaaletendusasutus, mille halduskulud katab Tallinna linn, kultuuriministeerium aga personalikulud.

Linnahalli kordategemise kohta on analüüsi viinud läbi Ernst & Young. Sellest nähtub, et linnahalli rekonstrueerimise mõju nii Eesti majandusele kui ka igapäevaselt tajutavale linnaruumile on suur. Analüüsi kohaselt lisanduks konverentsikeskuse rajamisel Eestisse aastas 18 000 välisturisti, mis tooks turismitulu aastas ligi 13,6 miljonit eurot. Juurde loodaks üle 1000 uue töökoha ning riigieelarvesse võib loota 5,38 miljonit eurot täiendavat maksutulu. Sellest valitsus otsustamisel lähtuski.

Samal ajal tahan toonitada, et eri funktsioonidega investeeringuobjekte ei saa omavahel vastandada, need täiendavad üksteist. Nii nagu juba praegu olemasolevad teatrimajad või mängupaigad, võib ka linnahall oma mitmekesisuses pakkuda tulevikus täiendavaid mänguvõimalusi ja vajalikke keskkondi kõigile etendusasutustele.

Lisaks sellele, ka Tallinnasse on viimaste aastate jooksul kerkinud päris uusi mängukohti: Alar Sudaki arvamusloos viidatud Kultuurikatel, millest on saanud hinnatud teatri- ja kontserdipaik, ning riigieelarvest rahastatav Vaba Lava, mille pakutav keskkond on täiesti uusi arenguvõimalusi loonud kõikmõeldavate etenduskunstide viljelejatele. Vaba Lava on kandnud sellisena olulist rolli Telliskivi linnaku arengus. Kui rääkida uutest mängukohtadest, siis möödunud sügisel avati ka NUKU suur saal.

Ei saa mööda vaadata ka valikust, mis meie ees alati seisab – inimesed või betoon. Majadest ei ole kasu, kui seal töötavad inimesed ei saa oma tööd täie pühendumisega teha, kuna nende sissetulek ei taga äraelamist. Oleme kahe viimase aastaga tõstnud oluliselt, 29%, kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka – 731-lt 942-le eurole kuus – ning kavandame palgatõusu ka järgmiseks eelarveaastaks.