Indrek Tarandi pressikonverents Foto: Tiit Blaat

Volinikul on viieminutine sisse- ja väljajuhatus, rühmade nimel esitatakse kaheminutised küsimused ja järgnevad üheminutised. Vastamiseks on kaks minutit. Seega on täitsa võimalik vastata vaid lausetega stiilis: "Tänan, härra president. Tänan lugupeetud parlamendiliige selle väga huvitava ja olulise küsimuse eest, sest just see küsimus võimaldab mul rääkida sellest riigist, mida ma kõige paremini tunnen...jne".

Teemad ja valdkonnad on laiad ning pelgalt probleemi esitamine ei taha hästi mahtuda 60 sekundi sisse. Kui erakonnad teeksid omavahel teatud kavalusi, et nende liikmed esitaksid nn järelküsimusi või haagiks kõik oma küsijad ühe konkreetse asja külge, siis oleks asi ehk tuumakam. Viimase taktika puudumist kritiseeris ka "European Voice".

Kuid probleem tuleneb sellest, et igal erakonnal on kohustus nn omadele ainult soodsaid küsimusi ette tõsta. Asja komplitseerib veel seegi, et kristlikel demokraatidel ja sotsiaaldemokraatidel käib vastastikune "pantvangimäng", mis sisaldab ähvardust teise volinikekandidaate läbi kukutada ning seega läheks Ungari Navrascisci läbikukutamine maksma ka Pierre Moscovici portfellita jätmise. Kuid eeldada, et peaminister Orban ja president Hollande sellega lepiksid, on naiivne.

Võib juhtuda, et kui läheb "vangide vahetamiseks", koksatakse koalitsiooni koosmeele huvides välja ka üks liberaal (praeguse seisuga kindlasti Tšehhi Jourova).

Minu hinnangul nii ei lähe, sest parlamendil on eelmise korraga võrreldes vähem manööverdamisruumi - saadi ju oma tahe, et Juncker ning Martin Schulz nimetati ametisse, edasise tegevusega peab lihtsalt leppima. Võimalik, et Juncker teeb lepitusohvriks mõne vangerduse portfelli ülesannete ringidefineerimisega probleemsete kandidaatide puhul, kuid mitte enamat.

Ma umbes aiman, mida Andrus Ansipilt hakatakse küsima ja ka seda, kuidas ta vastab. Tuleb rahumeelne kuulamine, kus kinnitatakse mitmes eri versioonis, et võrguneutraalsus on küll oluline, aga on ka probleeme ja et digiturg toob aastas sisse miljardeid ning loob miljoneid töökohti.

Piraadipartei liige Julia Reda (Saksamaa) on teinud veebilahenduse, kuhu huvilised on saanud omi probleeme küsimusteks esitada (vt. http://www.whatwouldyouask.eu/ ) Oettingerile kerkis sedakaudu väike probleem naisterahvaste alastipiltide käsitlemisel, aga usun, et Ansip sel moel ei komista...

Kui mulle peaks jaguma defitsiitset küsimiseaega (ma pole vastutavate komiteede liige, seega ei pruugi jätkuda), siis otsustasin üldmulje ja käsitletud teemade põhjal oma küsimuse sündmuspaigal formuleerida.