Ettepanek määratleda abielu mehe ja naise suhtena ei ole ka pelgalt väärtuspõhine deklaratsioon, sest selle realiseerumist ei saa lähitulevikus välistada. Kuid põhiseaduse muutmine eeldab ulatuslikku avalikku arutelu, mille eesmärk oleks Eesti elanikkonda pigem ühendada kui sageli teadmatusest tulenevaid vastuolusid süvenda.

Praegu sätestab põhiseaduses perekonna küsimusi 27. artikkel, mille järgi on abikaasad võrdõiguslikud, kuid ei ole märgitud, kes võivad omavahel abielluda. Küll aga määratleb perekonnaseaduse 1. paragrahvi 1. lõige, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.

Eesti ei oleks ainus

Euroopas tunnustatakse samasooliste isikute abielu 16 riigis, sh kõigis Põhjamaades. Põhiseadus keelab samasooliste isikute abiellumise, s.t määratleb abielu kui mehe ja naise suhte 14 riigis. Veelahe jookseb endise sotsialismileeri piiri pidi ning konservatiivsesse gruppi kuuluvad näiteks Poola, Ungari, Läti ja Leedu. Samasooliste isikute abielu on lubatud vanades demokraatlikes riikides, sh Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Hispaanias.

Eesti on Euroopas üks viimaseid riike, mis ei võimalda samasoolistel isikutel abielluda, kuid ühtlasi ei ole ka põhiseaduses määratlenud abielu mehe ja naise suhtena. Kõik kõnealused 14 riiki on pärast sotsialismiaja lõppu vastu võtnud uue põhiseaduse. Osas riikides määratleb põhiseadus abielu mehe ja naise suhtena juba uue põhiseaduse vastuvõtmisest saadik (näiteks Poolas ja Leedus). Osas riikides aga ei olnud uues põhiseaduses sätet ainult mehe ja naise abiellumise kohta ning muudatus viidi sisse hiljem põhiseadust muutes. Niimoodi muudeti Lätis põhiseadust 2006. ja Ungaris 2012. aastal.