Kui ma ühest küljest jagan Tõnis Mägi muret rahvusluse pärast, siis samas jään eriarvamusele tema väljaütlemisega, et ükski teine erakond peale EKRE ei taha enam vaba olla ja viimased on ainus parempoolne poliitiline jõud. Mägi-EKRE ja mina mõistame konservatiivsusest ja rahvuslust erinevalt.

Mina näen, et konservatiivsus ja rahvuslus pole kivistunud. Võrreldes möödunud sajandi alguse või ka keskpaigaga on konservatiivsus muutunud ja muutub ka edaspidi. Ajaga kaasas käimine on tervemõistuslik lähenemine. Konservatiivsus tähendab, et inimene on vaba ja väärikas olenemata etnilisest päritolust ning suudab end teostada eesti kultuurikeskkonnas. Ka Eesti tervikuna peab olema suuteline välise keskkonna muutustele reageerima. Me ei tohi kapselduda minevikku või minna tänaste globaalsete probleemide – näiteks Islami pealetungi - demoniseerimise teed.

Täna vajame konservatiivset lähenemist, mis võtab arvesse muutunud keskkonna ja muutunud maailma. Eesti on seda joont hoidnud taasiseseisvumisest saati ja teinud seda ka viimastel aastatel kui Euroopat vallutanud migratsiooniprobleemid on ka meil olnud aktuaalsed. See on parempoolne lähenemine.