Isamaast lahkuv Anneli Kannus: isamaalise naise "test" ja soovitus parempoolsetele parteist lahkuda said otsustavaks
(5)
Jätan maha Isamaa, erakonnana. Tean, et mitmed minu ümber õnnitlevad mind selle otsuse eest. Tean, et nii mõnigi arvab, et teen otsuse emotsionaalselt. Mina olen seda vaaginud väga väga kaua. Pole võimalik, et tuhandete inimeste seas on kõik sinuga sama meelt, põhimõtted aga võiksid olla sarnased. Minagi tundun osadele blondi ja kergemeelsena. Ja see on okey. Minu otsuse tegemises olid määravaks viimased PR suunad - isamaalise naise “test” ja parempoolsetele nn “lahkumisüleskutse”.
Kristlik konservatiivne. Jah, miks mitte. Selles on omajagu loogikat. Olen lugenud tarkade inimeste väljaütlemisi ja püüdnud isegi nendega argumenteerida, olen mõelnud sügavalt nende väljaöeldud mõtete üle.. Teemadeks kkka abielureferendum, 14aastaste abiellumine versus 16aastaste iseseisev arsti külastus, abordivastaste liikumise rahastamine katuserahade jätkuva rahastamisega ning lõpuks tänane poliitika, mis toimib põhimõttel “sina said selle ja mina pean nüüd midagi vastu saama”. Ja ma ei räägi praegu üleüldse koroonapandeemiaga hakkama saamisest...
Ma lihtsalt ei ole nõus. Liiga paljude asjadega. Kõigepealt tahaksin ma öelda neile, kes rõhuvad traditsioonidele. Olen nõus hoidma traditsioone, mis toetavad nõrgemaid, austavad vanemaid, hoiavad lapsi ja hoolitsevad tuleviku eest. Ma ei pea oluliseks aga kinni hoida traditsioonidest, mida praegu kujutatakse nagu viimast õlekõrt.
Perekond on inimesed, kes üksteist armastavad ja hoolivad end ümbritsevast. Sõltumata soost, nahavärvist, vanusest või üksköik millisest muust näitajast.
Eestikeelne sõna abielu - koosneb kahest verbist - abi ja elu. See teeb kaks inimest paremaks ja tugevamaks. Kirik pole veel valmis laulatama kõiki, kes seda soovivad. Inimeste seadused ei peaks aga olema selle vastu. Piibel, mida on uuritud sajandeid ütleb midagi äärmiselt olulist - armasta ligimest! Kõike võib lugeda ridade vahelt lisaks, kõike võib tõlgendada igal sajandil erinevalt, avastada midagi uut aga seda ei muuda miski. Täna toimub justkui jagunemine - ühed, kes inimest päriselt armastavad ja teised, kes sellest aru ei saa, mida see tegelikult tähendab.
Me võiksime riigina selle kõige üle diskuteerida päris põhjalikult, AGA alles siis kui
1. ükski laps ei ole siin riigis näljas ega kardaks ühtki täiskasvanut
2. ükski inimene ei tunne end üksi jäetuna
3. Iga inimene saab tükikese lootust, kui ta seda kõige enam vajab
Alles siis saame riigina teha muid asju ja arutada filosoofiliste küsimuste üle. Aga mitte varem. Prioriteedid on paigast ja mitte ainult erakondadel, vaid ka riigil tervikuna. Appi on hüüdnud nii paljud valdkonnad ja mitte ainult tänasele, vaid tulevikule mõeldes. Inimesed muretsevad, toetus üksteisele, ühiskonnana tõuseb, mõeldakse üha enam ka teiste heaolu peale, aga justkui riigist eraldi.
Erakonnas kaasa löömine on mind kindlasti teinud targemaks, avardanud mõttemaailma ja viinud mind kokku väga erinevate inimestega, kellega muidu ei oleks ilmselt kohtunud. Aitäh selle eest. Loodan, et päris inimesed jäävad alles ja niisama olijate kaotus pole kurb. Ma olen veendunud, et inimene peab elama oma südametunnistuse järgi. Tänase Isamaa erakonna suund läheb minu südametunnistusega võrreldes teist rada.
