Iljar Repini maal „Ivan Julm oma poja Ivaniga 16. novembril 1581” (1885, Moskva Tretjakovi galerii) Illustratsioon: repro

Mullu juulis väljendas president Vladimir Putin austust türann Ivan Julmale ja märkis ekslikult, et tõenäoliselt ei tapnud ta kunagi kedagi, ka mitte oma poega. Oktoobris avas Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski Orjolis riigi esimese Ivan Julma monumendi. Kuu aega hiljem tegi Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žirinovski ettepaneku nimetada Moskva Lenini prospekt ümber Ivan Julma maanteeks.

Enamik ajaloolasi kinnitab, et Ivan elas oma nimega kooskõlas: mitte ainult ei tapnud oma poega ja sugulasi, vaid kehtestas opritšnina-nimelise riikliku terrorirežiimi ja rõhus sellega Venemaad 1565.–1572. aastani. Tema valitsemisajal sai Venemaa Liivi sõjas lüüa, tema väärjuhtimine sillutas teed segaduste ajale ja riigi rahvaarvu laastavale vähenemisele.

Ivan Julma kultuse juured ulatuvad Jossif Stalinini ja 2000. aastate keskpaigast alates juhib seda Venemaa Euraasia Partei – poliitiline liikumine, mille eesotsas on profašistlik müstik Aleksander Dugin. Dugin peab Ivani „autentse” vene traditsiooni – autoritaarse monarhia – parimaks kehastuseks.

« Avalehele 198 Kommentaari