Ivo Känd: Paratamatus pagulastega
Teame ju kõik, millise mõjuga on massiline moslemite sisseränne Euroopa linnadele ja koolidele. Vihalaviini rullumise tendents Eesti ühiskonnas võib viia vägivallani, mille rindejoon asub terve mõistuse ja vihkamise vahel. Erinevate poliitiliste ja aateliste ütluste eestvedajad on ise küll end sõimust ja ähvardustest taandanud, küll aga leidub üleskutseid nende sotsiaalmeedia seintel. Igal tähelepanunäljas Eesti poliitikul ja ideoloogil tasuks silmas pidada, kas vihakõne muutumine vihategudeks on ikka poliitilistest toimingutest piisavalt lahusoev nähtus, kui avaliku elu tegelastele meeldiks mõista anda.
Inglismaalt pärit ja Eestis elav kolumnist Abdul Turay kirjutab Postimehes(27.07.2015): "Olnuks tema teha, polnuks ta nõus võtma ühtegi varjupaigataotlejat, sest sellest pole kasu ei neile ega Eestile. Nad satuvad külmunud põrgusse, tulevikku pole, nad on võõras keskkonnas ja ümbritsetud inimestest, kes neid vihkavad." (Abdul on tumedat nahavärvi, Eesti sõbralik ning Eesti ja Inglismaa elu-oluga hästi kursis). Eesti poliitikutel polnud seekord äraütlemise võimalust, mis aga ei välista seda tegema tulevikus. Mõistagi näitab seda aeg, kuidas siia tulijad Eesti ühiskonnas hakkama saavad. Soovime ju, et meie heatahtlikkust ei kuritarvitataks.
Peame valmis olema erinevate kultuuritaustaga inimeste olemasoluks, nende käitumine on see, millega me ei ole harjunud, olgu näiteks kasvõi nende hullumeelne põgenemine La Manche' i väina aluse Eurotunneli kaudu Prantsusmaalt Suurbritanniasse. Inglise piirilinnas, Kenti krahvkonnas leitakse sadade kaupa lapsi, kes on põgenemise segaduses maha jäetud, kohalikul omavalitsusel on kohustus nad üles kasvatada ja neid toetada 25 eluaastaseks saamiseni ... Need inimesed on liikvel, otsides järjest soodsamaid asüüliseadusi, sageli ei suuda nad defineerida, mida nad otsivad. Tulevik näitab, kas Schengeni lepe lahustatakse uuesti piirikontrolli seadusesse ning kas piiridel tulevad passikontrollid tagasi. Seni on külm ja vaene Eesti nad meist eemale hoidnud, kuid nüüd peame olema segadusteks valmis!
Kuidas pagulasi vastu võtta?
See on uudsus kõigi jaoks, nii pagulastele kui meile. Arvestades, et laste kaudu on lihtsam integreeruda, lapsed on võtmerollis, alates lasteaiast ja koolist. Edasi tugiisikud, sotsiaalabi, majutus ja töö. Selles osas sooviks asjakohaste ametkondade analüüsi. Kas meil (riigil) on plaan, mida teha nende kogukondadega pikemas perspektiivis. Lapsed tuleb lõimida koolidesse, kas olemasoleva keelega või inglise keele baasil? Milline on võimekus selles osas? Praeguse seisuga tuleb Eestisse 180 inimest kahe aasta jooksul, kümne aasta pärast on neid umbes tuhande ringis. Seega meie tahtest sõltumata tekib rahvusvähemuse tüüpi olukord. Sooviks näha riigipoolset arengkava, kuidas me hindame sisserändajate kultuuri, nende keelt, traditsioone meie riigi lõimumistaotlustes. Kas meie, „murumütsid" tahame sisserändajaid täielikult assimileerida, kas julgustame ja toetame nende kogukonna teket, kas anname neile kultuuriautonoomia? Kas oleme seda valmis tegema näiteks Süüria araablastele, kas keelame tulijatele burkade kandmist, kas koolides säilib usuneutraalsus? See kõik mõjutab senist poliitikat, mida oleme teinud seni Eestisse tulnud kultuuriliste vähemustega. On oht, et vene vähemus ja vähekindlustatud pered hakkavad lugema õigustatult raha, mida kulutatakse pagulastele. Tuleb tõde tunnistada, et seni ajani ei ole meie (riik) hakkama saanud venelaste lõimumsega Eesti ühiskonda.
Kuidas pagulasi paigutada?
Kas hajutada ühtlaselt üle riigi või näiteks Tallinna ja Harjumaale. Kui jaotada georgaafiliset üle riigi, väldiks me nn. kogukondlikku kultuurautonoomia teket. Kuid millised on mehhanismid, et hoida pagulast näiteks Järva-Jaanis või Juurus, millised on üldse võimalused, et need nimesed Eestisse jääksid? Füüsiliselt ei saa me neid ju sundida pikemaajaliselt elama näiteks Jänedal, kus araabia päritoluga pere rakendaks oma loovat energiat meelsamini toitlustuse ja teeninduse heaks, kui põllumajandusega tegeledes. Mõistlik oleks pagulased paigutada Tallinna ja Harjumaale, kui suurimasse multikultuursesse asumisse, kus on juba tekkinud traditsioonid erinvate rasside ja rahvuste koosmõjul? Ratsionaalne oleks kasutada Tallinnasse koondunud tõlke ja tugiisikud koos keeleõppe ja erinõustajatega. Siis oleks Kaitsepolitseil lihtsam jälgida, et uustulnukad järgiksid meie seadusandlust ja ära hoida võimalikke islamiterroristlikke vandenõusid. Vältida tuleks Rootsi riigi vigu, kus pagulased küll koondati, kuid nende riiki integreerumisel enam ei tegeletud.
Tegutseda tuleb selle nimel, et depressioonis ei oleks pagulased, ega neid vastu tahtmist vastuvõtvad kohalikud!
Solidaarsust tuleb üles näidata, kuid miks meie eeslased ei võiks iseendi väheneva rahvuskehandi kaitsmiseks hoopis sõjategevuses orbudeks jäänud lapsi lapsendada, sest on ju suhteliselt kindel, et orbudest kasvaksid tublid eestimaalased!
