Ivo Rull: halloo, Viimsi vallavõim! Inimesed ootavad tegusid, mitte mullijuttu
Tegemist on Reformierakonna legendaarse populistliku lubaduse „15 aastaga Euroopa 5 rikkama riigi hulka!“ IRLi versiooniga. Selmet rääkida asjadest, mida oleks pidanud võimul olijad viimase nelja aastaga jooksul ära tegema, räägitakse hoopis kaunist tulevikust.
Millest siis IRLi abivallavanem viimsilastele jutustab? Et Viimsi võiks hakata konkureerima tarkade töökohtade nimel Tallinna Ülemiste City’ga. Et Viimsisse võiks tulla rahvusvahelise ülikooli filiaal. Et Helsingit Tallinnaga ühendama hakkava tunneli suue avaneks Viimsis ja tooks siia hulgaliselt rikkaid skandinaavia turiste. Tulevik kui helesinised mäed!
Ma poleks abivallavanema mullijutu peale reageerinudki, kui Viimsi tänane tegelikkus pole nii karjuvalt vastuolus tema tulevikunägemusega. Viimsisse pole suudetud rajada ei tänase ega eelmise vallavalituse ajal, mil Jan Trei on olnud ka vallavanem, kiiret andmesidevõrku. Isegi mitte sellisel tasemel, et tavalises kodumajapidamises saaks normaalselt netis toimetada. Mis tarkadest töökohtadest ja IT Agentuuri toomisest Viimsi me räägime, kui selleks vajalik elementaarne taristu puudub?
Saan aru tänase vallavõimuga lähedat seotud ehitusettevõtjate kibelusest hakata Haabneeme rajama tornmaju. Et äkki siis targad töökohad kolivad Tallinna Ülemiste City’isyt hoopiski Viimsi. Paraku seda märkimisväärses ulatuses ei juhtu, sest Viimsis pole ja ei ole vajagi oma lennujaama, linnalähironge, mitmetasandilist liiklussõlme ega trammi. Pole Tallinna hotellide, konverentsikeskuste ja mitmekülgse teenindussektoriga võrdväärset tuge. Küll aga tekitaksid tornmajad Haabneemes veelgi suuremaid liiklusummikuid Viimsist väljuval kahel suuremal teel ning rikuksid oluliselt kohalikku miljööväärtust.
Vaja on konkreetseid asju
Tegelikult võiks Viimsi vallavõim panna hoopiski Ülemiste City vahele käima ekspressbussi. Ligi kümnendik Viimsi ja Tallinna vahel igal tööpäeval pendeldajatest, mina sealhulgas, töötavad Ülemiste City’s. Suvel sõidan aeg-ajalt tööle jalgrattaga, aga talvisel ajal kasutaksin auto asemel heameelega bussi, et kergendada Pirita tee liikluskoormust ning kasutada oma aega asisemalt. Paraku on selline lihtne asi jäänud senini tegemata.
Vallajuhid pole Viimsis teinud asju, mis aitaksid seal täna tegutsevaid ettevõtjaid. Viimsist on lahkunud viimanegi pangakontor. Siia pole suudetud tööle meelitada ühtegi notarit. Viimsis toimunud ehitushankeid on pahatihti võitnud firmad, mille nõukogude liikmed töötavad samaaegselt ka vallavanemana või abivallavanemana. Viimsisse tekiks oluliselt rohkem nii tarku kui traditsioonilisi töökohti, kui ettevõtjad teaksid, et vallas on võimalik oma asju ajada avatult ja ausalt.
Ja siis see tore mõte Viimsisse rajatavast rahvusvahelisest ülikoolist. Oleksin kahe käega poolt, aga paraku tean olukorda Eesti kõrgharidusturul, kus käib armutu konkurents nii sise- kui välismaiste tudengite nimel. Kõrgkooli rajamine pole idufirma loomine, mida saaks teha õhinapõhiselt. Investeeringud nii hoonetesse kui õppejõududesse oleksid märkimisväärsed ning konkureerida tuleks muuhulgas nii Tallinnas kui Helsingis juba pikaajalisi traditsioone ning suuri hoontekomplekse omavate kõrgkoolidega. Kui selline kõrgkool kunagi Viimsisse ka rajataks, poleks õppemaks seal kindlasti mitte kõige odavam.
Tegelikult võiks Viimsi vallavõim kaunite tulevikuvisioonide asemel tegeleda rohkem viimsilaste igapäevaste probleemidega. Liiklusummikud Pirita teel tulenevad osaliselt halvast ühistranspordi korraldusest ja osaliselt elamuehituse ennaktempost võrreldes muu taristu väljaarendamisega. Viimsi noortele on suhtelisel vähe loodud kohapeal vabaaja veetmise võimalusi. Laste avalikke mänguväljakuid on Viimsi erinevates külades piinlikult vähe. Vallas on palju on valgustamata või halvas seisukorras teid ja tänavaid. Seega - vähem kauneid sõnu, rohkem konkreetseid tegusid!
