Ja Eurovisioni võitis… Kihnu Virve!
Nimelt saavutas nii udmurdi vanaemade ansambel kui ka liivikeelne laul oma maa võistlusel kolmanda koha. Just udmurdi rokkivate vanaemade Buranovskije Babuški ehk Brangurt Pes-janaiöse saavutus on Venemaa olude taustal võimas läbimurre. Eks teame ju soomeugri keelte ja meele mitte just kõige päikesepaistelisemat olukorda naaberriigis.
Kui varem tähistas Udmurtia keskmise venemaalase jaoks vaid Iževskit, kus Kalašnikov andis tootmisse oma automaadi, siis nüüd lisandus miljonite jaoks kultuurimõõde. Seda ka kohaliku, Udmurtia rahva jaoks.
Suvel vanaemade kodukülas kogesin, et nad olid Venemaal kuulsamadki kui oma koduvabariigis. Sest soomeugri tagasihoidlikkus koos tahtmatusega oma rikkusi näidata pani kohalikud ametnikud pigem õlgu kehitama kui takka lükkama. Kuid samal ajal ei jõudnud vanaemad vastata Venemaalt saabuvatele küllakutsetele, rääkimata sõitmisest. Sest kartul tahtis panna ja aed harida.
Vanaemade ansambli – nende keskmine vanus on 70 – või-dukäik oli alanud noore udmurdi telerežissööri Pavel Pozdejevi pöörasest ideest panna külalaulikud esitama rokiklassikat. Nii jõudsidki udmurdi keeles lauldud The Beatlesi, Queeni ja Deep Purple’i hitid interneti kaudu üle ilma. Kas kujutate ette udmurdikeelset „Hotel California” laulu, mille sõnad räägivad hoopis sellest… et ei ole meile vaja hotelle, Californiat kaugel Ameerikas, sest udmurdi külas on elu palju enam.
Eestis tähelepanuta
Hõimupäevade ajal külastasid vanaemad sihtasutuse Fenno-Ugria kutsel Eestit, aga nende kontserdid ei teeninud meie kultuuriavalikkuse tähelepanu, kui soomeugri friigid välja arvata. Samal ajal on nende interneti fänniklubis liikmeid nii Ameerikast kui ka Austraaliast, Euroopast rääkimata.
Ja siis öö vastu 8. märtsi Venemaal. Mitte üksnes Udmurtias, vaid ka Marimaal, Komis, Mordvas istusid soomeugrilased televiisorite ees ja nutsid, kui memmed lavale astusid. Järgnes telefonihääletus, mis tühjendas nii mõnegi rahakoti. Päev hiljem oligi üks udmurt teleriekraanil ja rääkis: „Küll ma oleksin hääletanud veel ja veel ja veel… aga lihtsalt kogu raha sai telefonikaardilt otsa.”
Vanaemade lihtsus, siirus ja ehedus vaimustas kogu Venemaad. Ja siis hakkasidki üle internetiavaruste lendama sajad võidukirjad: „Vanaemad tulid kolmandaks!” Suurepärane!
Nüüd, kus vanaemad on kuulsamatest kuulsamad, otsustasid nad… ehitada kodukülla kiriku. Ja loodavad, et tuntus avab ka mõne rahakoti rauad.
Selline ilus lugu. Ja seda hämmastavam on meie suhtumine samal ajal, kui hõimurahvad Venemaal on teist nädalat vaimustuses. Nimelt mainis Eesti kuulus Eurovisioni-kommentaator vanaemade esinemist Vikerraadio hommikukavas kommenteerides ära vaid selle, et memmedel olid suust hambad puudu. Ent mida tähendas vanaemade kolmas koht soomeugri maailmale, jäi eurolauluspetsile arusaamatuks.
Ja kus on selle kõige taustal Kihnu Virve eurolaul?
