Jaak Urmet: kas vene keel võiks olla Eestis üks riigikeel?
Lühike vastus on ei. Ehkki Eestis elab niivõrd palju vene jt slaavi keeli kõnelevaid inimesi, ei ole see viis absoluutselt hea nende kohandamiseks Eesti ühiskonda (Vt "Poolt ja vastu: kas vene keel peaks olema riigikeel?", 18.02, LP).
Selle sammu tagajärjeks oleks see, et ühelt poolt muutuks siinsete slaavlaste maailm veelgi kinnisemaks ja suletumaks, sest neil kaoks ära isegi formaalne põhjus eestlaste, eesti kultuuri ning eesti ühiskonnaga selle kõige olemuslikumas mõttes kokku puutuda, teiselt poolt suurendaks see samm eestlaste poolel eitavat või isegi sallimatut suhtumist siin elavaisse vene keelt kõnelejaisse.
Kui praegu on kahe keele kõnelejaskonna vahel justkui plank, millest mõned lauad käivad juba lahti, siis vene keele riigikeeleks muutumine tekitaks kahe keele kõnelejaskonna vahele kõrge läbimatu müüri. See ei ole kindlasti Eesti ühiskonna huvides, väike riik, kus igapäevaselt kohal elava eestlaskonna hulk on ainult 2-3 korda suurem kui siinse slaavlaskonna hulk, ei saa endale sellist killustumist lubada.
Piirkondlikud eriõigused oleks põhjendatud
Küll aga olen täiesti seda meelt, et piirkondades, kus vene keele kõnelejate hulk on – olgu siis mis põhjusel tahes – protsentuaalselt väga suur, nagu näiteks Ida-Virumaa mõnedes linnades ja valdades, võiks olla vene keelel tugevad eriõigused.
Kui Narva elanikkonnast on ainult mõni protsent eestlasi, on narrus nõuda sealse linna avalikus sfääris töötajailt eesti keele valdamist samal määral, mis Tallinnas või Tartus. Kellega nad seal seda eesti keelt räägivad? Mõni taksojuht võib-olla ei puutu kuude kaupa ühegi eestlasest kliendiga kokku.
On narrus eemaldada seal linnas ametikohtadelt muidu pädevaid inimesi ainuüksi sel põhjusel, et nad ei valda piisavalt hästi eesti keelt (mõne olulise lause peaks nad siiski oskama).
Formaalselt seisame eesti keele eest, aga sisuliselt muudame kümnete tuhandete inimeste igapäevaelu veelgi raskemaks, kui see Ida-Virumaal niigi on. Eesti riigile oleks hoopis suurem kasu sellest, et olulisemate seaduste tekstid oleksid tõlgitud ka vene keelde, kui sellest, et maksu mis maksab sundida mitte-eestlasi eesti keeles rääkima.
Muide, tundub, et Ukraina kriisi üheks algseks käivitajaks oli ka läänemeelsete hoolimatu ja räpakas tegutsemine Ukraina keelepoliitikas. Ühel hetkel ei kaalu püha eesti keel enam üles riigi turvalisust, tähtis on see hetk varakult ära tabada ja pinget järele anda. Muidu ongi ühel hetkel Ida-Virumaal riigikeeleks vene keel – ja ainsaks riigikeeleks.
