Jaan Männik portree Foto: Henri-Kristian Kirsip

Hea Mart,
1. augustil leppisime kokku, et mina kandideerin EKRE nimekirjas riigikokku, aga ei astu liikmeks teie erakonda. Käesolevaga teatan, et loobun kandideerimisest riigikokku. Põhjuseks on see, et minu perekonna heaolu on minu kõige kõrgem prioriteet. Mina nägin võimalust, et EKREga saan võidelda selle eest, et meil oleks Eestis kõrgemad palgad, mis on üks hiigelprojekt.
On ka teisi pakilisi küsimusi, mis nõuavad lahendusi. Hetkeseis on siiki selline, et mina ei ole ühegi Eesti erakonna liige ja ei kandideeri ühegi erakonnaga riigikokku järgmistel valimistel 3. märtsil 2019.
Vabandan, et tekitan teile oma otsusega segadust, aga seda otsust mina ei muuda.
Heade soovidega, Jaan
See kiri jõudis Andrus Kivirähkini, kes avaldas sel teemal täna arvamust, nentides, et on tore, kui noorem põlvkond kutsub vanemat korrale.
Männikult küsides, miks ta meelt muutis, kostis ta vastusena, et EKRE- näeb ta palju head, aga ka laialivalguvat ideoloogiat ning keskendumist kitsastele probleemidele - näiteks homoseksuaalidele.
Alates 1. jaanuarist 1993 töötasin samal kuupäeval loodud AS Eesti Telefonis. Olin Tallinna Telefoni Võrgu juht, kus töötas tuhat inimest ja rohkem kui pooled olid vene rahvusest. Töötasin selles ettevõttes 15 aastat. Et töötada vene rahvusest inimestega, oli minule uus kogemus, aga leidsin, et valdav enamus nendest olid töökad, omal alal väga kompetentsed, sõbralikud ja igati toredad inimesed ...

Avalehele
298 Kommentaari