Jaanus Arukaevu: Narva elektrijaamades puidu põletamine on mõistlik
Eesti Päevalehes avaldatud Eesti omanike keskliidu arusaam energiapoliitikast (Anto Raukas „Põlevkivienergeetika toetamine on raha mahaviskamine”) on teravas konfliktis minu praktiliste teadmistega Eestile kasulikust energiapoliitikast.
Omanike keskliit eksib, kui väidab: „Kui soovime odavamat elektrit, siis peame võimalikult kiiresti mitmekesistama oma energiaportfelli, nii nagu Rootsis ja Soomes.” Soomes makstakse tuuleparkidele kõrgemaid toetusi kui Eestis. Kõige odavamat elektrit toodavad vähemalt 2020. aastani tänased elektrijaamad. Edasine sõltub aastatel 2015–2016 fikseeritavatest Euroopa edasise kliimapoliitika põhimõtetest. Alles siis saab asjatundlikult otsustada, mis on odav ja mis kallis.
Normaalne põlevkivihind
Elektritootmise mitmekesistamine ei ole odav. Kiire mitmekesistamine on aga eriti kallis. Kui me tahame odavat elektrit, siis tuleb lõpetada poliitiliste otsuste alusel elektrijaamade kiiresti ehitamine ja lasta ettevõtetel otsustada, kas kavandatav elektrijaam on turul konkurentsivõimeline.
Omanike keskliidule meeldib ka väita, et kivisöe ja põlevkivi hind peaks olema ühesugune. Euroopa turul tuntakse tõepoolest Gazpromi eestvedamisel loodud nafta ja maagaasi hindade omavahelist indekseerimist, millest Euroopa energiaturgudel üritatakse suurte raskustega lahti saada. Kütustel on erinevad hinnad ja hindade erinevus pigem süveneb ning hinnasuhted eristuvad üha rohkem regioonide kaupa. Näiteks Aasias on gaas kaks-kolm korda kallim kui Ameerikas. Ameerika ja Euroopa nafta hinnad erinevad üha rohkem. Ka Eestis on küttepuidus sisalduva energia hind kaks korda madalam kui maagaasis ja kolm korda madalam kui naftas. Aga see ju ei tähenda, et Eesti riik subsideerib metsaomanikke! Veel vähem seda, et „ebaõigluse” lõpetamiseks tuleks küttepuidu hinda kaks-kolm korda tõsta.
„Omanike” arvutus põlevkivi ja söe hinna erinevusest jätab arvestamata põlevkivi kui kauba tegeliku konkurentsiolukorra. Põlvkivi on võimalik Narva tuua nii Eesti kaevandustest kui Venemaalt. Põlevkivile ei ole rahvusvahelist turgu väljaspool Narvat, Kohtla-Järvet, Sillamäed ja Kiviõli. Kui Venemaal asuvad kaevandused on valmis tarnima põlevkivi odavamalt kui Eestis söe hinna alusel määratud põlevkivi ressursitasu korral, siis vabanevad Eestis kaevurite töökohad ja põlevkivi tuuakse Venemaa kaevandustest.
Soodsam olgu eelistatum
Millegipärast on omanike keskliidus levinud arvamus, et kui majaomanik paneb kodus pliidi alla puid, siis see on kohaliku kütuse mõistlik kasutamine, aga kui samasuguse kasuteguriga põletada puitu elektrijaamas, siis on tegemist raiskamisega. Nimelt on pliidi ja Narva elektrijaamade kasutegurid ühesugused. Samuti on „omanike” arvates põlevkivist elektri tootmine 40%-lise kasuteguriga täiesti mõistlik tegu, kuid samas elektrijaamas puidust elektri tootmine on raiskamine.
Millegipärast on omanike keskliit vastu puidust taastuvelektri tootmisele olemasolevates elektrijaamades. Kuid praeguses turuolukorras vajab tuulepark toetust 54 €/MWh kohta, samas kui puidu kasutamine Narva elektrijaamades vajab toetust 35 €/MWh kohta. „Omanike” arvates tuleks Eestis arendada kallemaid taastuvenergia tootmise viise ja jätta odavamad kasutamata. Imelik.
Jaanus Arukaevu, Eesti Energia strateegiajuht
