Tallinna Sadam Delfi

Kuigi just uute laevadega kaasnev LNG-võimalus üks trumpe, mille peal 2014 sügisel sõitsid nii ministrid, Tallinna Sadam kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium! Kaido Padar on võtnud kangelaslikult probleemide eitamise enda peale, kuigi nendele küsimustele, kus maksumaksja raha loobitakse 20 miljoni kaupa vasakule ja paremale, peaksid vastama eelkõige valitsuspoliitikud eesotsas Taavi Rõivasega. Aga ju siis on sellise ennastsalgava katte tegemine Padari töölepingus sees. Loomulikult ei peaks sellise ebapädeva protsessi juhtimise eest vastutama Kaido Padar, aga poliitikud põgenevad selle parvlaeva saaga eest instinktiivselt ja paaniliselt. Sest kuidas peaks vastutama täna Urve Palo, Juhan Parts, Taavi Rõivas või Remo Holsmer; kas nad peaks tagasi astuma oma tänastelt poliitilistelt positsioonidelt, vabandama Eesti rahva ees või maksma iseseisvalt 150 miljonit eurot oma palgast?

Kindlasti nii tore inimene nagu spordimees Remo Holsmer ei saanud tegutseda üksi. Kes on tema mentor? Aga kui tulebki tõestusena välja, et parvlaevahange korraldati eelkõige hüvede ümbermängimise eesmärgil (toitlustamine laevadel, kütuse tarnimine, mootorite hange ja edaspidine hooldus), mitte aga säästliku raha kasutamise ja parema teenuse eesmärgil ega siis valitsusliit tagasi astu! 59 mandaati on olemas, neid mandaadikandjaid enda tagatoa n-ö äride sikutamine ei sega. No mis siis, et keegi võimuliidust küsis 4 miljonit eurot altkäemaksu või varjatud osalust Vjatšeslav Leedo ettevõttes. Parem sõimakem Donald Trumpi või Rio olümpialinna kriminogeenset keskkonda!

Me ju nägime, et Estonian Airi rahapõletamine lõppes ühele poliitilisele klannile edukalt, NAGi kahjum ei sega kedagi, Eesti Energia bilansilised mahakandmised ei huvita kedagi. Peaministri tiitlit kandvale Taavi Rõivasele meeldivad hoopis esinemised kallitel pidudel, sest 59 saadikut lubavad kõigel sellel juhtuda.

Parvlaevahange aga läheb ajalukku, sest kahes koalitsioonileppes on seda teemat puudutatud, aga tulemus on hoopis teine kirjapandust.

2011. aasta koalitsioonileppes olid parvlaevadele pühendatud järgmised read: konkurentsi tagamiseks praamide üleveoliinidel käsitleme Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liine eraldiseisvatena. Kavandame riikliku tellimusena Rohuküla-Heltermaa liinile sobivate laevade soetamist Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite toel. Millised laevad soetati ning kuidas seda konkurentsi siis tekitati või oli see lihtsalt poliitiline surveavaldus? Aasta hiljem soetati 50 miljoni eurone jäämurdja Botnica ning teenuse tase parvlaevaliiklusel mandri ja suursaarte vahel oli veel perioodi parim. Kellelegi see ei meeldinud, keegi muutus kadedaks.

2015. aasta koalitsioonilepingut kirjutades mõlgutas tehniline töötaja (nii ta lubas end ajakirjandusel kutsuda) Rain Rosimannus palju erinevaid mõtteid. Paljud IRLi poliitikud olid läbi ärisuhete „kodustatud” , vangerdused ministrikohtadega tehtud, Eiki Nestorile lubadus saada presidendiks antud. Midagi siiski segas, kogu võimupüramiid polnud veel paigas. Mõni ettevõte keeldus obrokit maksmast ja nii tekkiski tehnilise töötaja meeskonnal mõte lisada koalitsioonileppesse lause punkt 8.43 - Tagame ajakohase laevaühenduse Eesti saarte ja mandri vahel. Annab ühelt poolt poliitilise aluse, teiselt poolt on selline lausung piisava mänguruumiga. Kõik teed valla, juhul kui maksad.
60 miljoniline raha kokkuhoid, mis on avalikkusele korduvalt välja paisatud nagu LNG kasutamise võimalus laevadel, hakkab moonduma hoopis ulmejutustuseks.

Keda pidas silmas Juhan Parts oma artiklis, kui väitis, et nägi Kiili ja Kaljuranda tihti Toompeal... Partsi Reformierakond Euroopa Kontrollikotta ei saada, ta võiks lubada endale aususe puhangut. Vjatšeslav Leedo oma usutluses kinnitas osaluse küsimist ühe poliitiku poolt oma ärilistes ettevõtmistes. Aeg oleks varsti kõik ära rääkida.

Jah, tänaseni on valitsuspoliitikutel õnnestunud asi keeruliseks rääkida ja vastutuse eest punuma panna, aga opositsioon seda teemat enne ei jäta, kui tänane võimuliit on lagundatud, sest nii on õiglane. Rahva raha ja väärikuse suhtes. Ja õigusriigi väärikuse suhtes. Vastasel juhul me kollektiivselt normeerime poliitilise korruptsiooni sellisel tasemel, et meie PR katse eristuda Ida-Euroopast või Lätist muutub läbikukkunuks.