Jaanus Ots: must on alam, sest on alam?

Rassism taastoodab iseend. Selle vastu ei aita muu kui aina selgitada ja vihkajatele kaasa tunda.

1958. aastal saatis üks kohtunik Mississippi ülikooli kandideerinud Clennon Kingi vaimuhaiglasse sundravile. Kohtunik arvas, et mustanahaline, kes loodab Mississippi ülikooli vastu võetud saada, ei saa olla muud kui hull. Mississippi ülikool oli mõeldud ainult valgetele.

Yuval Noah Harari selgitab oma raamatus „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu” (ee 2016) ebaõiglast nõiaringi, millesse mustanahalised Ameerika Ühendriikides sattusid, ja seda, miks on nad seni osas ühiskonnakihtides põlu all ja vaenu sihtmärk.Harari leiab üsna pessimistlikult, et niisugused nõiaringid võivad püsida sajandeid ja aastatuhandeid (nagu hindude kastisüsteem), kinnistades kujutletavat hierarhiat, mis tekkis mõne juhusliku ajaloosündmuse raames. 

Siinkohal pole vaja palju ruumi raisata Eestis tegutsevatele „teadlastele” ja nende seisukohtadele. Levivast vihkamisest ja ukse näitamisest, olgugi ehk pigem migratsioonipoliitika kontekstis, teame kahjuks juba paljut. Küll aga kutsun üles vastama vihkamisele kaastundega ja hoolimisega vihkajate vastu ning eelkõige pideva selgitamise ja harimisega, alates algklassidest. Kaastundega, sest vihkajad kannatavad ilmselt tihti mingite probleemide ja alaväärsuskomplekside käes.