Jevgeni Ossinovski: pole mõtet ilustada - alkohol tapab. Paljusid isegi siis, kui nad ise alkoholi ei tarbi
12 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas on palju. Väga palju. See teeb keskmiselt kuus 5 „poolikut“ viina. Või 15 pudelit veini. Või 40 õlut. Igas kuus ja iga täiskasvanu kohta.
Jaa, turistide kogused on siit juba maha arvatud, nii et ärme otsi rohkem vabandusi. Tunnistagem probleemi.
Eestis on otseseid alkoholisurmasid üle tuhande aastas. Umbes pool „kvoodist“ täidavad enesetapud, tapmised, liiklus-, tule- ja uppumissurmad. Teise 500 annavad arstide poolt patsientide surmapõhjusena märgitud koodid X45, K860, K70, K292, I426, G621, G312, F10. Neil väga erinevatel diagnoosidel on üks ühine nimetaja – alkohol. Maksa alkoholtõbi, alkoholimürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia, alkoholgastriit...
Ja need on vaid otsesed surmad. Üle poole Eesti inimestest (üle 8000 tuhande inimese aastas) sureb südame-veresoonkonnahaigustesse. Nimetatud haiguste levimus on Eestis üks Euroopa kõrgemaid ning üldrahvalik alkoholilembus on siin omakorda üks olulisemaid põhjuseid. Ka iga „kultuurne“ õlleklaas annab oma panuse.
Seega pole mõtet ilustada: alkohol tapab. See on fakt. Mõnda tapab äkki, enamikku aeglaselt ja nähtamatult. Paljusid tapab isegi siis, kui nad ise alkoholi ei tarbi.
Ja kui seda on vähe, siis püüdke korrakski mõelda kümnetele tuhandetele (see ei ole liialdus!) purjus meeste poolt läbipekstud naistele (üldiselt ikka sedapidi) ja nende lastele, kelle jaoks on purjus, räuskav, hoolimatu ja vägivaldne ema või isa igapäevane normaalsus.
Iga inimene on oluline, ent alkoholikahjud ei ole pelgalt emotsionaalsed. Need tähendavad ühiskonnale igal aastal ka reaalset rahalist kulu.
Tervishoiukulud alkoholiga otseselt seotud haigustele ja vigastustele moodustavad ligi 40 miljonit eurot aastas. Majanduslikust aspektist on veelgi olulisem aga alkoholi tarbimisest tingitud kaotatud töötundide ja eluaastate hulk ning vähenenud tootlikkus, mis maksab meile hinnanguliselt ligi 2% SKT-st ehk 400 miljonit eurot. Võrdluseks, alkoholiaktsiisi laekub sel aastal ligi 250 miljonit eurot.
Ülalmainitut arvesse võttes on suund selge: alkoholi üldtarbimist tuleb vähendada. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab juua poole vähem, riik on võtnud vähem ambitsioonika, ent realistlikuma eesmärgi - vähendada alkoholitarbimist viiendiku võrra. Teisisõnu, nii jõuaksime umbes Rootsi tasemele.
Loomulikult, alkoholitarbimine väheneb lõpuks ainult siis, kui igaüks meist joob vähem, sest iga konkreetse otsuse teeb inimene ise. Tõsi, seda ei saa küll öelda ligi 60000 inimese puhul, kelle eest teeb selle otsuse alkoholisõltuvus! Ent igal juhul on teaduslikult tõestatud, et alkoholi reklaamimine, müügitingimused ja hind mõjutavad inimeste tarbimist.
Alkoholi- ja reklaamitööstus ning jaekaubandus investeerib suuri summasid, et meelitada inimesi ostma rohkem alkoholi. Riik saab kõigis kolmes valdkonnas oma piirangutega aga alkoholitarbimist allapoole tuua. Ja kui saab, siis peab. Riigil ei ole mitte ainult õigus piirata alkoholi kättesaadavust ja propageerimist, vaid lausa moraalne kohustus seda teha. Põhiseaduses sõnastatud sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik ei saa mööda vaadata niivõrd tõsisest ühiskondlikust probleemist.
Sellest tulenevalt on sotsiaalministeerium pakkunud välja meetmete paketi, mis oluliselt piirab alkoholireklaami, vähendab alkoholi kättesaadavust alaealistele, vähendab alkoholi müügikohtade arvu ning muudab alkoholi kauplustes vähem nähtavaks. Eraldiseisvate meetmetena võib iga väikese meetme mõju olla tagasihoidlik, ent komplektina hakkavad nad muutma erakordselt juurdunud sotsiaalset normi, mille kohaselt käib alkoholitarbimine Eestis peaaegu iga sündmuse ja tegevuse juurde.
Pakutud meetmetest on olulisimaks alkoholireklaami piirang. Enamik meist tahaks öelda, et alkoholireklaam meid ei mõjuta, ent on tõestatud, et selle mõju inimestele on alateadlik ja märkamatu. Uuringute järgi mõjutavad sellised reklaamid eeskätt just lapsi ja noori.
Reklaami mõju on kumulatiivne: nende kaudu luuakse positiivne eelsuhtumine alkoholi juba varases eas ning hiljem korratakse seda üle, mis omakorda põhjustab suuremat tarbimist kogu elu vältel.
Neis riikides, kus noored näevad alkoholireklaami rohkem, hakkavad nad 20ndate eluaastate keskele jõudes jooma suuremates kogustes. Alkoholireklaamide mõju lastele ja noortele on hästi tõestatud. Uuritud on nii reklaamide mõju noorte väärtushinnangutele ja seeläbi ka hilisemale tarbimisele täiskasvanueas kui ka otseselt alkoholitarbimisele alaealisena.
Kuus USA-s ja üks Belgias läbi viidud uuringut on tänaseks näidanud, et elu jooksul nähtud alkoholireklaamide kogusel on olemas otsene seos sellega, kui vara alkoholi tarbima hakatakse, kui palju juuakse ning kui palju jooki korraga tarbitakse. Nii lihtne see ongi. Kui reklaamid ei suurendaks läbimüüki, ei põletaks alkoholitootjad ju ometi miljoneid eurosid selle tegemiseks.
Nagu öeldud, täiendavate piirangute eesmärgiks on hakata muutma sotsiaalset normi. Mõnikord kuulen, et see ei ole võimalik. Alkohol olevat meie kultuuri lahutamatu osa. Sellega ei saa ma kuidagi nõustuda. Eesti kultuuri seostamine alkoholitarbimisega on Eesti kultuurile minu hinnangul solvav.
Usun, et sotsiaalset normi on võimalik muuta ning siinkohal on paslik võrrelda alkoholi tubakaga. Kümme aastat tagasi karmistati oluliselt tubakapoliitikat – tõsteti hinda, keelati tubakareklaam ning keelati siseruumides suitsetamine. Mäletame veel neid aegu, kui suitsetati igas söögikohas ning mittesuitsetajad pidid endale teise koha otsima, kui neile suitsuses keskkonnas olla ei meeldinud.
Tänaseks on olukord muutunud vastupidiseks. Suitsetamine ei ole enam normaalne. Suitsetajate osakaal on langenud ligi viiendiku võrra ja vähenenud on ka tarbimine noorte seas. Umbes sama sihi oleme seadnud alkoholi puhul! Ei ole mingit põhjust arvata, et alkoholi puhul ei suudaks me sarnast efekti riiklike meetmetega saavutada.
Vastupidi, paljude riikide kogemus ja teadlaste uuringud kinnitavad, et rangemad piirangud töötavad. Nii et teeme ära! Oma inimeste tervise, tuhandete perede heaolu ning turvalisema ühiskonna nimel.
