Foto: Raido Vint

Peagi järgnes poliitiline otsus ka Eestis piir välja ehitada ja praegu on valminud nn proovialad. See on mõistlik lähenemine, sest on andnud meile täpsema, mõnede inimeste jaoks kohati šokeeriva teabe piiriehituse kulukusest.

Eestlaste ohutunnet on kasvatanud migratsioonilaine Euroopasse ja Soome kogemus, kus ootamatult ilmusid Venemaalt nende piirile jalgratastel migrandid. Ka senised kogemused Kagu-Eestis ja Narva jõel kinnitavad vajadust senisest paremini valvatava piiri järele.

Piiri väljaehitamise teeb kalliks mitte ainult juurdepääsu- ja ühendusteede, tara, piiripostide jms ehitamine, vaid vajadus moodsa, elektroonilise, kohati ka lendava sensorisüsteemi abil valve korraldamise ja kaitse järele.

Eriti rõhutaksin vajadust kaitse järele, sest praegusel droonide ehk mehitamata lennuvahendite ajastul on vaja viimaste piiriületused mitte ainult fikseerida, vaid lennuvahendid ka alla tuua.

Seda eelkõige seetõttu, et vastasel korral võivad piiri ületada kriminaalsed veosed ja võidakse rikutakse ka meie õhupiiri. Mehitamata, küllaltki väikesed ja väga madalalt lendavad (seega raskesti märgatavad) lennuvahendid on suutelised kandma kuni kümneid kilogramme veoseid (narkootikume, suuri sularahakoguseid, kalliskive või mida iganes muud kriminaalset). Eesti kaitsetööstus suudab ise toota vahendeid droonide allatoomiseks, aga tehnika soetamine teeb piiriehitamise kalliks.

Jagan politsei- ja piirivalveameti peadirektori arvamust, et piir tuleb täies ulatuses välja ehitada ja varustada nii moodsa tehnikaga kui võimalik, et tagada maksimaalne efektiivsus. Piiriehituse võiks jagada etappideks ja nii hajuks rahastamiskoormus pikema aja peale, ka võiks loota Euroopa Liidu kaasrahastusele.

Oht merelt

Tahan tuletada lugejatele meelde, et maismaal asuv idapiir ei ole sugugi kogu Eesti piir, mille väljaehitamisele peab tähelepanu pöörama. Peale selle tuleb valvata Soome lahel ja Läänemerel kulgevat merepiiri ja ka need olulised piirilõigud välja ehitada.

Avalehele
56 Kommentaari