Kõigi kaubanduskeskuste siseraadiod tuututavad neid samu läägeid laulukesi. Tuhanded noored kuusepuud kaotavad jalapealt elu. Veganite silmad näevad igal peolaual õõvastavat holokausti. Paganlikud pööripäevakombed nagu seltskondlik õgimine ja lakkumine ei näita ühestki otsast hääbumise märke.


Kuid meie ilmaliku riigi rahvusringhääling laseb süüdimatu erapoolikusega eetrisse ühe meie maal muistsel aal tule ja mõõgaga kanna kinnitanud usulahu pappe, kes seovad osavalt sõnu, seades selle kõik kokku usuvabaduse tingimustes ammu kadunud Rooma keisririigi idaprovintsides tekkinud inimindulgentsi kultusega.


"Laula-laula, pappi," ühmab terve talupojamõistusega kohalik põline maarahvas toanurgas mängiva teleri suunas, valab pudelist pitsi latgalite maalt pärit püha tulivett ning tõstab liualt taldrikule järgmise portsu hõrgust loomarasvast leemendavat pidurooga. Hämagu papid eesotsas piiskopikaga kasvõi keeled villi, oma olemuselt on jõulud endiselt üks suur pööripäevaorgia.
Avalehele
384 Kommentaari
Loe veel: