JÕULUD JA RELIGIOON | Varem andis ikka jõuluvana vitsa ka

Jumaliku alge otsimise asemel on Eesti jõule iseloomustanud traditsiooniliselt austusavaldused toidule ja loodusele.

Jäin mõtlema jõulude üle, õigemini – mida me peaksime kunagistest ja tänastest jõulukommetest hoidma alles ja nende juures väärtustama, sest neil on sügava tähendusega sõnumid. Hoopis iseasi, kas me oskame neid sõnumeid alati tõlgendada keset tehnoloogilist maailma. Kuigi meie elukorralduses on palju uuendusi, järgime tänaseni ka vanu kirjutamata reegleid.

Kahtlemata on jõulud täiesti eriline püha. Õigupoolest saab rääkida kahest tähtpäevast, jõuludest ja jaanipäevast, mis on omapärased konstellatsioonid ja mille juurde kuulub müriaad vanemaid ja uuemaid tavasid. Näiteks on mõlemal tähtpäeval kodust eemal viibimine tänaselgi päeval keeruline või peaaegu lubamatu, sest püha olemusse oleks otsekui sisse kirjutatud lähedastega koos viibimine ja kodu mõiste. Jõulude nimetus seob meid vanema germaani kultuuriruumi ja Skandinaaviaga, pikema ajaperioodiga, kuhu kuulus religioossete toimingute ja kirikus teenistusel käimise kõrval palju värvikaid kombeid: laulmine, tantsimine, paremad toidud ja hea õlu, maskeerituna ringiliikumine, festivalid. See ilmestab ka uuemat linnakultuuri.