Juhan-Mart Salumäe: Laitsime viga, kuid abist ütles ministeerium ära

Kuigi möödunud aastal kinnitatud kõrgharidusreform on alles rakendumas, näitab see oma suuri puudusi juba praegu. Kõige kahetsusväärsem on, et loodud süsteem pole mitte pelgalt puudulik, vaid muudab olukorra vana süsteemiga võrreldes ka kordi raskemaks. Sama ennustab teha ka plaanitav stipendiumite süsteem, mis jätab soovida mitmes punktis.

Olukorda ilmestab seegi, et kuigi esialgu planeeriti vajaduspõhist õppetoetust umbes 37% tänavu sisse astunud tudengitele, siis tänase seisuga hakkab sellest osa saama kõigest 16% sisseastujatest. Miks? Sest ülejäänud ei vastanud seatud kriteeriumitele. Siin aga ei saa öelda, et Eesti oleks vahepeal nii palju rikkamaks saanud, et abivajajate arv on järsult vähenenud. Põhjuseks on ikkagi valesti seatud kriteeriumid. Seega on oht, et suur hulk sisseastujaid on sunnitud toimetulekuks õpingutega paralleelselt töötama, see võib jätta oma pitseri õpitulemustele.

Olukord aga ei tule pauguna luuavarrest. Juba möödunud aastal hoiatati haridus- ja teadusministeeriumi, et niisuguse süsteemi rakendamisel satuvad ohu alla just need noored, kes õppetoetust kõige rohkem vajavad.