Ei saa kuidagi nõustuda meie ühise Euroopa Liidu ja Eesti raha kulutamisega üldsusele kahju tekitamiseks. Lahendus, mida pakuvad RB päästmise eest võitlejad, on silmnähtav – piisab, kui RB rajatakse kiirusele kuni 160 km/t, mis võimaldab kasutada peamiselt juba olemasolevaid raudteekoridore, olemasolevaid ja inimestele käepäraseid raudteejaamu, saada üle raudtee seal, kus harjutud, korraldada paremini kohalikku rongiliiklust.

Mäletatavasti tõdes Euroopa Liidu tellitud analüüs, et RB otstarbekaim kulg on Tartu ja Valga kaudu Riia peale. Ühtäkki tegi valitsus ühel oma 2011. a. kabinetiistungil otsuse viia RB otse Pärnu peale. Otsuse aluseks oli Majandusministeeriumi memo, mis on salastatud seniajani. Seega pole põhjused teada. See otsus on tegelikult ebaseaduslik. Nimelt on Eesti ühinenud nn. Arhusi konventsiooniga, millega riik on võtnud endale kohustuse suure keskkonnamõjuga ettevõtmisi kavandades teavitada sellest üldsust aegsasti, kui kõik on veel muudetav, arutada oma plaane avalikkusega ning anda oma otsustele pädevad põhjendused.

Esimene mõistatus: mis on need salapõhjused, mille alusel otsustati mõistliku trassi asemel jõhkra otsetee kasuks? Miks on need põhjused salastatud? Mis oli valitsuse jaoks piisav õigustus, et tuua selliseid ohvreid RB-le?

Teine: hoolimata kodanike ja ühenduste hoiatustest ja protestidest kirjutas peaminister ikkagi alla lepingu RB rajamiseks perspektiivitul ja Eestile tohutult ikestaval moel. Uue otsetrassi sotsiaalsete mõjude prognoosi pole üldse olemas, keskkonnamõjude hinnang on poolik ja majandusanalüüsi alles oodatakse. Pole plaani, mille arvelt võtab riik raha omaosaluse jaoks. Kujutlusvõimest väljub, kui suur peaks olema otsene või kaudne majanduslik tulu (kui seda üleüldse tekib), mis kataks kahjud inimeste elu- ja majandusruumi lõhkumisest, väljakujunenud asustusmustri drastilisest muutumisest, looduse tasakaalu rikkumisest tuhandetel ruutkilomeetritel.

Peaminister on pandud tanki

On mulje, et peaminister on pandud tanki. Jüri Ratase renomee on seni puhas. See allkiri on ülimalt riskantne. Kui seni oli raske kedagi konkreetse vastutusega seostada, siis nüüd on see persoon olemas. Peaminister Jüri Ratas satub eliitklubisse, kus on juba elu lõpuni sees maaelu lammutaja ja 10 miljoni dollari hajutaja. Ja milline mõnus kaigas konkurentparteidele Keskerakonda Eestile eksistentsiaalse ohu kaelatoomise eest nuhtlemiseks! Mis on see, mis sundis teda selliseid riske võtma?

Niisiis teine mõistatus: Milline jõud pani Jüri Ratase ja Keskerakonna tanki? Kes juhib tegelikult Eestit? Kas Soros, Bilderbergi Grupp, üleilmne sionism, vabamüürlased, ISIS, kurjad vaimud, või kes seal reas kõik ei ole, on ka tegelikult olemas?

Tõde RB-st hakkas nn peavoolumeedia alles siis avaldama, kui ühe missioonitundelise kodaniku algatatud sadade inimeste meeleavaldus seda enam varjata ei lasknud. Seni vaikiti aastaid RB päästjad lihtsalt maha, moonutati nende seisukohti, sildistati neid kõige vastasteks, Putini agentideks, vastati demagoogiaga. Hea, et lõpuks hakati rääkima. Siit üleskutse uurivale ajakirjandusele: aidake lahendada neid kaht mõistatust!

Kaua veel peavad kodanikud võitlema oma riigiga kui tumma loomaga – meie oma riik ei kuula meid, ei näe meid, ei ütle meile midagi usutavat? RB päästjad ei jäta oma missiooni pooleli, sellele ei tasu mingitel „mustadel jõududel“ loota.