Kui vaadata päevanäitajate taha, leiab üksjagu seletamatut. Rapla hooldekodu juht ütles eile „oma” koroonakolde kohta: nakatunuid on 32, aga kellelgi pole sümptomeid. Möödunud pühapäeval tuvastati koroonaviirus 22-l Eestisse saabunud Sloveenia jalgpalluril. Nad olid nädal tagasi andnud negatiivse proovi ja pidanuksid olema vahepeal hoitud kui vati sees, et koondise mängud ikka peetud saaksid.

Muidugi ei vihja me, et koroonaohtu ei pea tõsiselt võtma. Kindlasti peab. Inimesi päriselt sureb koroonasse ja koroona tõttu. Eestis on seda tänavu sügisel juhtunud vähe. Aga näiteks Lätis, kus alles kuu aega tagasi oli viirust vähem kui Eestis, on 16. oktoobrist peaaegu iga päev registreeritud mõni koroonasurm, paaril päeval koguni neli. Sama toimub Leedus.

Küsimus on selles, kui kirglikult koroonahaigestumiste ja -surmade ärahoidmiseks tegutseda. Hulgas riikides – näiteks Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias – on karmide piirangute taaskehtestamine toonud inimesi tänavatele meelt avaldama. Võib-olla on neil õigus, sest arstid ja teadlased pole ju ka ühel nõul, kui agaralt peab seda pandeemiat maha suruma.

Kuni haiglad pole lähedal ülekoormatusele, pole vaja muud kui täita olemasolevaid soovitusi hoolsamini kui varasügisel.

Asjatundjad on oktoobris välja tulnud koguni kahe teineteisele vastu vaidleva memorandumiga, millele üle maailma rohkesti allkirju kogutakse. 4. oktoobril koostatud Great Barringtoni deklaratsiooni leeris on need, kes tunnevad „suurt muret valdavate COVID-19 poliitikate hävitava mõju pärast füüsilisele ja vaimsele tervisele” ja pooldavad totaalkaitse asemel fookustatud kaitset. Teised asjatundjad avaldasid sellele vastuseks 14. oktoobril John Snow’ deklaratsiooni: „Tõendid näitavad selgelt, et COVID-19 leviku kontrolli all hoidmine on parim viis meie ühiskonna ja majanduse kaitsmiseks, kuni ees seisvatel kuudel saabuvad ohutud ja tõhusad vaktsiinid ja ravimeetodid.”

Võta siis kinni, milline on praegu parim viis koroonaviirust maha suruda... Eesti eriolukorra järgsed mõõdukad meetmed on meie tingimustes seni ju hästi töötanud. Kuni meie haiglad pole lähedal ülekoormatusele, polegi vaja muud kui täita olemasolevaid soovitusi hoolsamini ja rangemalt kui varasügisel.