Juhtkiri: aktiivsemat töökasvatust ei peaks kartma
Eks see mõneti paradoksaalne ole, et meie muidu registriterohkes riigis ja sotsiaalvõrgustunud noorte kohta on vastav info seni väga puudulik. Ent peaasi, et vähemalt nüüd on sotsiaalministeerium hakanud probleemiga tegelema ja kavatseb aasta lõpuks tööle panna tehnilise lahenduse, mis aitaks omavalitsustel võimalikud ripakil olevad noored radariekraanile saada.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nimetab seda noortele poolele teele vastu tulemiseks. Kas vastu jõutakse tõesti poolele teele või vähemale, sõltub ka omavalitsustest. Nende otsustada on, vähemalt esialgu, kas mittetöötavat ja -õppivat noort püütakse kuidagi aidata ja aktiveerida või mitte. Ja kui omavalitsused hakkavad neid noori senisest palju aktiivsemalt tugisüsteemide Minu Esimene Töökoht, Noorte Tugila, Rajaleidja jt juurde saatma, siis võib pudelikaelaks saada nende vastuvõtuvõime. Nii et pärast infosüsteemi loomist ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid tuleks jälgida, kuhu veel ressursse lisada.
Seadmaks teemat isikuvabaduste, noorte hukkamineku ja muu säärasega laiemasse konteksti, tasub meenutada ka ajalugu. Näiteks 1938. aastal võeti Eestis vastu „tööpõlgurite töölaagrite seadus”, mida koostades oli eeskuju võetud sellistest riikidest nagu Belgia, Inglismaa, Soome jt. Seadus lubas 18–60-aastased tööjõulised isikud, kes „tööpõlgamise pärast ja ülalpidamisallikata ümber hulguvad, ja need, kes raiskavad oma töötasu või muu tulu alkoholiliste või narkootiliste ainete tarvitamisele”, pika kohtuliku tseremoonitsemiseta ja edasikaebamise õiguseta kuueks kuuks kuni kolmeks aastaks sunduslikult töölaagrisse paigutada. Enne seda tegutsesid osas linnades nn töömajad, kuhu ühe tollase ajalehe väljendit kasutades „ausad töötud lähevad ise, logardeid saadetakse”.
Tollaseid töötute aktiveerimise lahendusi tänapäeval muidugi enam kasutada ei saa – kasvõi sel praktilisel põhjusel, et massilist lihtsat käsitsitööd vajavaid alasid on väheks jäänud. Küll aga tasub tänapäevaseid mittetöötajate aktiveerimise meetmeid kavandades arvestada, et toonase, üldsegi mitte orjaajaga võrreldes suhtutakse praegu töötada mitte tahtjatesse ikka väga liberaalselt ja isegi hellitavalt. Pisut jõulisemat noorte töökasvatust ei peaks seepärast kartma.
