Sellest kuust kehtivad Tallinnas uued alkoholimüügi piirangud, sealhulgas ka kangema kraami jaemüügikeeld kauplustes pärast kella kaheksat õhtul. Kuigi eesmärk alkoholismi ja roolijoodiklusega võidelda on igati üllas, on uuel korral mitu probleemi, mis lubab parimal juhul olla mõõdukalt skeptiline. Eesti Päevaleht on äraootaval seisukohal piirangu efektiivsuse osas ning mures, et Eestis hakkab tekkima keeluühiskond, kus probleeme lahendatakse keelates, mitte aga hariduse ja dialoogi kaudu.
Eilsest meenutab Tallinn viktoriaanlikku Inglismaad, kus pubid suleti kell 23, et töölisklassi mehed näeksid õhtul ikka oma naisi-lapsi ja oleksid järgmisel hommikul töövormis. Selline keeld tegeleb tagajärgedega. Alkoholismi põhjuseks ei ole ju kangete jookide müük, pigem ostetakse tulivett alkoholismi tõttu.
Tallinna piirangu suurim probleem on aga, et see ei kehti isegi ühe maakonna piires. Alkoholipoliitika, ükskõik milline see siis on, peab kogu riigis ühene ning ühtemoodi rakendatud olema. Harjumaal on piiranguga mingil viisil kaasa läinud 13 valda, kuid ka nendest mõnel on keeluaeg Tallinnaga võrreldes palju hilisem. Üksteist valda aga ei ole pidanud vajalikuks alkoholimüüki reguleerida. Nii on vägijoogid kättesaadavad juba pärast lühikest teekonda. Lisaks alkoholiostuturismi tekkele, millest saavad kasu taksofirmad, on poodidele loodud ebavõrdsed tegutsemistingimused.
Kuigi siinsamas Päevalehe külgedel on kaupmehed väitnud, et reede õhtuti on alkohol pea pool müügikäibest, ei ähvarda nad enam poodide varase sulgemisega. Pigem ennustavad nad, et alkoholi ostetakse varem ning – mis rahva jõukuse kasvu arvestades ka loogiline – rohkem.
