JUHTKIRI | Andmete kuritarvitus, mis hüüdis tulles

Facebooki puhul pole niivõrd üllatav see, et selle kasutajate andmeid kuritarvitati, kuivõrd see, et inimesed ja riigivõimud hakkasid tohutu mõjuvõimu saanud Silicon Valley firmade pahupoolele alles nüüd rohkem tähelepanu pöörama.

Nende firmade ärikultuuris on mitu joont, mis oleks võinud demokraatia ja konkurentsi eest seisjate häirekella juba varem tööle panna. On põhjakorealikke jooni, kui soovite vängemalt öelda. Esiteks: paljud neist järgivad põhimõtet, et oma nišis tuleb üles ehitada monopoolne äri ja seejärel monopoli kindlustamiseks järk-järgult külgnevatele ärialadele laieneda. Teiseks: mitme eduka Silicon Valley firma asutajad, Mark Zuckerberg teiste hulgas, on juhina üsna autokraatsed ja kontrollihullud. Zuckerbergile kuulub isegi pärast firma 2012. aastal börsile viimist 16% ettevõtte aktsiaid, aga 60% hääleõigust. Sellepärast et ettevõte on emiteerinud kahte liiki aktsiaid, millest ühed (need, mis kuuluvad Zuckerbergile) annavad kümme häält, aga enamiku teiste omad ühe hääle.

Platvorm, mille kaudu miljardid inimesed suhelda saavad, on tore, kuni platvormi omanik ei hakka meie mõtetega manipuleerima.

Näiteks trahvis USA väärtpaberi- ja börsikomisjon äsja meditsiini-idufirma Theranose juhti Elizabeth Holmesi suure pettuse eest 500 000 dollariga.Theranose puhul peavad paljud kurja juureks just eriliigiliste aktsiate kaudu ettevõtte üle absoluutse võimu omamist. Selline olukord võimaldab firma juhil vastuseisu kohtamata kõike teha – Theranose näites investoritele ja klientidele valetada, Facebooki puhul soodustada kasutajaandmete kuritarvitamise lubamist. Seni teada oleva info alusel ei saa Zuckerbergi kurjaks geeniuseks nimetada, küll aga paistab, et ta ei hooli piisavalt või ei taha oma ettevõtte tegevuse laiemate ühiskondlike mõjude eest vastutust võtta.

Mida nüüd teha? Riigi ja regulaatorite poolel on ainuvõimalik vastus kehtestada suurte sotsiaalmeediaettevõtete üle suurem kontroll. Platvorm, mille kaudu mitu miljardit inimest saavad üksteisega hõlpsasti suhelda, on tore, kuni platvormi omanik ei hakka meie mõtetega enda tahte järgi manipuleerima. Loodame, et mais kehtima hakkavad uued EL-i andmekaitsenormid suudavad inimesi mõnevõrra paremini kaitsta ning ka USA võimud võtavad liiga võimsaks muutunud tehnoloogiafirmade juhtimise ja äritavad kriitilise uurimise alla. Samuti tuleks igal sotsiaalmeedia kasutajal selle ohtusid endale senisest paremini teadvustada ja suhtuda Facebookis või muudel platvormidel ettesöödetavasse valivamalt ja kainemalt.