Tartu ülikooli peatselt avaldatava uuringu hinnangul põetakse Eestis koroona sümptomiteta läbi lausa 80% juhtudel. Foto: Robin Utrecht / SIPA / Scanpix

Kas sa laseksid teadlikult purjus sõbra rooli?

Ilmselt võtab väga suur osa eestimaalasi praegu seda küsimust juba kui kerget solvangut. Vähemalt sõnades tahab iga mõistlik inimene olla turvalisema ühiskonna poolel ja paljud väljendavad seda ka tegudes. Nagu kurb statistika kinnitab, lipsab päris palju eksijaid ikka läbi, kuid vähemalt ei pea ilmselt ka enamik patustanuid oma käitumist enam normaalseks.

Just sama suhtumiseni tasuks jõuda ka võitluses koroonaviirusega. Oleme praegu võitnud tagasi peaaegu kogu vabaduse, millest pidime eriolukorra ajal loobuma, ja oma avaust kasutab ära ka viirus. Nii palju nakatunuid päevas, kui tuvastati eile, nägime viimati kolm kuud tagasi aprilli lõpus. Kui piiri ette ei pane, võib praegune olukord, kus tegelikult on viirus ikkagi kindalt kontrolli all, kiiresti muutuda.

Eks laias laastus olegi kaks varianti: riiklik sund ehk keelud või inimeste vastutus. Siiani toimib esimene – peaaegu.

On ju viirusel vaja läbida vähemalt kaks barjääri. Esiteks – kas ta pääseb Eestisse? Šanss on suur, sest piiri ületab kuus umbes miljon inimest. Paljud neist tulevad riikidest, kus on koroonaviirusega halb olukord. Aga peaaegu kõik need tulijad püsivadki kenasti kodus. Muidu oleks viirus naasnud märksa jõulisemalt.

Ohtliku nakkuse puhul tuleb mõnikord võtta vastutus ka teiste eest ja süüdimatule käitumisele käsi ette panna. Alternatiivina naasevad piirangud.

Ja siis peab viirus levima riigi sees. Seegi pole kõige lihtsam, sest enamik inimesi käitub juba mõistlikult. Kes tunneb end tõbisena, hoidub teistest eemale. Ega me muidu loeks koldeid praegu veel ühe käe sõrmedel. Üldiselt vastutustunne toimib.

Aga nagu liikluseski, põhjustab märgatava osa ohvreid süüdimatu käitumine. Peale selle pole paljudel viiruskandjatel oma nakkusest õrna aimugi. Tartu ülikooli peatselt avaldatava uuringu hinnangul põetakse Eestis koroona sümptomiteta läbi lausa 80% juhtudel. Sellistel puhkudel me paraku isegi ei tea, kui palju viiruskandjad teisi nakatada suudavad.

Kodanikena saame keskenduda sellele, mis on meie võimuses. Alustame sellest, et kui vaja, võtame vastutuse ka teise eest: proovime teha nii, et ei lase haiget sõpra peole teiste sekka. Ning kui ta meid kuulda ei võta, saab alati lahkuda ise. Mõnikord on tegu suurem kui sõna. Vähemalt kaitseme nii ennast ja oma eakamaid lähedasi.