Eestis puhkamise kalliduse üle nurisemisel on pikk ajalugu ning paljud lootsid, et kriis lööb majutuse ja toitlustuse hinnad alla. Statistikaameti andmed ütlevadki, et juunis oli väljas söömine ja majutus keskmiselt 4,9% odavam kui mullu.

Aga see pole paraku hinnalangus, mis kliendile silma torkaks. Seetõttu kostab uudistest ja sotsiaalmeediast pigem nurinat, et majutus, spaapaketid jms on endiselt liiga kallid. Pisut on siiski ka rõõmu Tallinna vanalinna taskukohasemate hindade üle. Ent Lõuna-Eesti majutusettevõtjad saavad Soomes sugeda lausa ahnuse eest, sest osa neist on tõstnud septembri alguses toimuva autoralli MM-etapi ajaks hinnad meeletult kõrgeks. Küsida näiteks tuhat eurot kahte inimest majutava korteri öö eest on tõesti ahne. Kui õnnestubki sellise hinnaga majutujaid leida, siis see ei jäta neile head mälestust ega kutsu naasma. Eesti kui turismimaa mainele ei tee säärased liialdused head.

Ralliaegsed röövellikud pakkumised ei tee Eesti turismimainele head. Teisalt ei nõua praegune konjunktuur ka erakordselt soodsaid pakkumisi.

Mis puutub n-ö tavapäraselt kõrgetesse hindadesse, siis siin võib ettevõtjatest aru saada. Palgatase ju pole (veel?) järsult kukkunud. Ühest küljest tähendab see, et ka kulud pole järsult vähenenud, aga teisalt seda, et maksejõuline nõudlus pole kadunud või vähemalt loodetakse, et seda on. Kui lisada sellele kaugemate puhkusealternatiivide piiratud valik või riskantsus, siis polegi väga imestada, et Eesti spaade, turismiatraktsioonide jms omanikud ei tee praegu sooduspakkumisi. „Hinnad kujunevad nõudluse järgi,” ütlevad nad.

Kui nad oma prognoosides eksivad, näeme sügisepoole mõnevõrra soodsamaid hindu. Kui mitte ja hinnatase ei meeldi, on hõlpsasti ligipääsetavad alternatiivid Läti ja Leedu, kus see on veidi madalam.