JUHTKIRI | Äraostmist enam ei häbenetagi
Riiklik sooduslaen Porto Franco kinnisvaraarendusele oli algusest peale korruptiivse hõnguga, aga alates eilsest on põhjust rääkida ka äraostetavusest, mida asjaosalised enam ei häbenegi. Proovides vaimukas olla, võib seda nimetada läbipaistvaks korruptsiooniks, sest ei erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ega ka prokuratuur näe kõnealusel juhul võimalust Hillar Tederit või Keskerakonda milleski kriminaalses süüdistada.
Üks sündmuste jada on riigilt perekond Tederi suurosalusega Porto Francole kuni kuueks aastaks antud ligi 40 miljoni eurone sooduslaen. Teine sündmuste jada on Hillar Tederi tänavused eraannetused Keskerakonnale: 30 000 eurot enne ja 30 000 eurot pärast valitsuse otsust Porto Francot aidata.
Nii ERJK kui ka prokuratuur ütlesid eile, et neil pole alust uurimismenetlusi alustada, sest Teder on varemgi regulaarselt erakondi toetanud ja tal on sääraste annetuste tegemiseks piisavalt isiklikku raha. Aga Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles ERR-ile, et Tederit olevat ajendanud annetust tegema hoopis valitsuse toetus Rally Estoniale, mitte Porto Francole.
KredExile kriisi ettekäändel antud tohutu krediidiressursi kaudu võib valitsus Eestisse tekitada ukrainaliku ärikultuuri.
Rally Estonia oli kindlasti suurepärane ettevõtmine, kuid seda ei korraldanud ju Keskerakond. Milleks neile selle eest raha anda? Kahjuks on Teder eelistanud ajakirjanikele kättesaamatuks jääda. Huvitav oleks näha, kui veenvalt ta suudab esitada juttu, et Keskerakonna toetamise põhjus oli Rally Estonia.
Eelmises Porto Franco toetamist taunivas juhtkirjas („Valitsusparteid tegid endale uue rahapumba”, EPL 3.8) kirjutasime, et summad, millega Teder on Eesti erakondi toetanud, on peenraha võrreldes sellega, kui palju Porto Franco tänu valitsuse sooduslaenule igal aastal intressikuludelt kokku hoiab. Tederi kolmanda kvartali annetused seda pilti ei muutnud – sooduslaenust võidab Porto Franco palju-palju rohkem kui 60 000 eurot.
Aga see, et „vorstid” pole praegu võrdsed, ei tee asja kuidagi paremaks. Vastupidi, see võib tähendada poliitika ja äri korruptiivse maiguga sümbioosi pikaks ajaks. KredExile on kriisi ettekäändel eraldatud tohutu krediidiressurss, mida valitsus kibeleb jagama üle KredExi juhtkonna pea. Valitsusparteid on õnged välja visanud, nüüd oleneb teistest ettevõtjatest ja ärimeestest, kas saame ka Eestisse Tederile hästi tuttava ukrainaliku ärikultuuri või mitte.
