See traagiline õnnetus vapustas sügavalt palju rohkemaid inimesi kui ainult hukkunute sugulasi ja sõpru. Igaüht, kes vahel vähegi liikluses viibib, ähvardab oht saada mõne säärase surmakulleri ohvriks. Justiitsministeeriumi mõne aasta taguse hinnangu järgi võib Eesti teedel iga päev liigelda 1000–4000 alkoholi- või narkojoobes juhti, kellest tabatakse päevas keskmiselt 10–30 ehk 1–2%. Joobes juhid moodustavad küll liiklejatest vaid murdosa, aga nad põhjustavad ligikaudu viiendiku liiklussurmasid. Roolijoodikluse vähendamine aitaks Eesti liiklusohutust tublisti suurendada.

Joobnult juhtimisega küll enam ei kelgita, aga osa ühiskonda suhtub sellesse siiski liiga sallivalt või ükskõikselt.

Kontrolli suurendamine ilmselt eriti ei aitaks, sest paljude riikidega võrreldes on joobekontroll Eestis juba praegugi tugev. Aga karistuste suurendamine? Karistusigi on karmistatud. Saaks muidugi veel karmistada, aga paljud roolijoodikud, nagu ka Saaremaa tragöödia põhjustaja, paistavad olevat selle vastu üsna immuunsed – kui on võetud, siis karistuste peale enam ei mõelda.

Suhteliselt mõjus suund võiks olla tagada, et paadunud liiklushuligaanidel ja roolijoodikutel poleks kasutada kuriteovahendit, see tähendab autot. Auto konfiskeerimine on üks võimalik karistus praegugi, aga võib-olla peaks seda kasutama sagedamini? Kergemate eksimuste korral panna autosse kohustuslik alkolukk? Võimaldada teatud juhtudel karistada ka joobnud juhi kaassõitjat, nagu paari aasta eest ette pandi, aga jäi seadusse lisamata?

Kõige tõhusam on ühiskonna hoiaku muutmine. Õnneks see muutubki, aga pikk tee on veel minna. Joobnult juhtimisega küll enam ei kelgita, aga osa ühiskonda suhtub sellesse siiski liiga sallivalt või ükskõikselt. Kas tõesti keegi ei näinud, kui Saaremaa surmasohver rooli istus? Miks sai sellise karistusregistri ja mainega mees autojuhina töötada?

Ärge laske joobnut rooli, kui vähegi saate teda takistada, või teatage temast kohe politseile. Isegi kui ta on sugulane või naaber. See võib päästa inimelusid.

Jaga
Kommentaarid