JUHTKIRI | Arvestage viirusohtu, aga paanikata
Eile jõudis koroonaviirus ametlikult Eestisse. Statistiliselt võttes ehk minevikku vaadates võib grippi pidada Eestis endiselt palju surmavamaks ohuks – tänavu on sellesse surnud juba kolm inimest ja hospitaliseeritud ligi 300. Koroonaviiruse teeb kuratlikuks see, et tema kohta on teada palju vähem kui gripi kohta.
Kui nakkav ta on? Kui tappev ta on? Kas ta on hooajaline nagu gripp või levib aasta ringi? Päris üheseid vastuseid neile ja paljudele teistele koroonaviirust puudutavatele küsimustele veel pole. See loob soodsa pinna viirusohule valesti reageerimiseks – olenevalt inimestest ja olukordadest tekib ülemäära suur hirm või hoopis liiga tugev enesekindlus.
Kuulake inimesi, kellel on asjast parim teadmine – virolooge, tervishoiutöötajaid. Hoolimata sellest, et nemadki ei tea viirusest veel kõike.
Säärases olukorras on mõistlik kuulata ikkagi inimesi, kellel on asjast parim teadmine – virolooge, tervishoiutöötajaid. Nende teadmine uuest viirusest pole täielik, aga nad oskavad siiski tavalistest inimestest paremini hinnata, millistest kaitsemeetmetest võib kasu olla ja millistest mitte.
Eesti Päevalehe äsjane uurimine küll näitas, et ka tervishoiutöötajate seas valitses segadus, millist nõu endal koroonanakkust kahtlustavale inimesele anda. Aga nüüdseks on meie katsest paar päeva möödunud ning Itaalia haiguspuhangu ja Eesti esimese haigestunu tõttu on viirusest tohutult palju juttu olnud –nüüd on tervishoiutöötajad juba paremini ette valmistatud. Nii tervishoiutöötajaid kui ka avalikkust peab riik aktiivselt asjaga kursis hoidma, et adekvaatne info jõuaks ka inimesteni, kes meediat eriti ei jälgi.
Eesti esimene koroonajuhtum – Riiast bussiga saabunud iraanlase haigestumine – oli õige käitumise näide. Nakatunu andis oma põhjendatud kahtlusest teada numbril 112, mitte ei läinud EMO-sse või perearsti juurde võimalikku nakkust levitama. Aga sujuvam võinuks olla terviseameti ja bussifirma edasine koostöö haiget vedanud bussi ja teiste sõitjate leidmiseks.
Koroonaviiruse puhul tasub järgida rahvatarkust „parem karta kui kahetseda”, aga samal ajal hoida pea selge ning mitte vaevata ennast ja teisi vähe põhjendatud hirmudega. Terviseametit tsiteerides: „Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid.” Muul juhul on teil tõenäoliselt gripp või muu gripilaadne viirus.
