Statistikaamet esitleb kiretult: praegu on Eesti meeste oodatav eluiga sünni hetkel 73 eluaastat, naistel 82. Vahe on ligi kümme aastat. Ja jutt käib praegu sündivatest poistest, keda ei rõhu enam nõukogude aja ega üleminekuaastate enesehävituslik käitumine. Jutt on põlvkonnast, kes tõenäoliselt joob mõõdukamalt, suitsetab märksa vähem ja toitub tervislikumalt kui nende vanemad. Keskmine oodatav eluiga on märgatavalt tõusnud, ent poiste väljavaated on ikkagi kehvemad kui tüdrukutel.

Mida vanemaks Eesti mees saab, seda rohkem ohustab teda passiivne riskimine: kui otseseid sümptomeid pole, siis ta arsti juurde ei lähe. Näiteks eesnäärmevähi korral aitaks just võimalikult varajane avastamine, mida tuleks soodustada.

Nooruses tapab mehi aktiivne riskimine, mõttetutest kaklustest ohtliku autoga kihutamiseni. Mida vanemaks inimesed saavad, seda rohkem hakkab mängima rolli passiivne riskikäitumine. Eesti mees on tantsulõvi, kes arsti juures ei käi.

Lõppeval novembril oli meedias tähelepanu alla meeste eesnäärmevähk, millesse haigestus 2014. aastal üle tuhande Eesti mehe. Praegu sureb selle vähiliigi kätte iga neljas haigestunu. Ometi on tegemist kasvajaga, mis allub õigeaegse avastamise korral üsna hästi ravile – nii et seda võiks käsitleda pigem kroonilise haiguse kui surmatõvena.

Eesnäärmevähk areneb üsna kaua, aga paraku puuduvad tal elule ohutus faasis spetsiifilised tundemärgid. 50. eluaastatest hakkab haigestumise risk kindlalt suurenema. Kasvajat aitab avastada PSA-markeril põhinev skriining. Nagu kinnitab üks Eesti paremaid meestearste Margus Punab, annab positiivne test igal juhul märku, et midagi on valesti – isegi kui tegemist pole otseselt vähiga.

Praegu ei pea riik meestele vajalikuks sarnaseid sõeluuringuid, nagu naistele tehakse rinnavähi avastamiseks. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud raportist tuleb välja, et eesnäärmevähi sõeluuring poleks kulutõhus. See-eest kutsutakse pöörduma perearsti juurde, kui on arenenud välja juba vähi hilisele vormile viitavad sümptomid.

Siin on kindlasti mõttekoht spetsialistidele vaidlemiseks. Kriitilises vanuses mehed võiksid järele mõelda, kas mitte küsida uuringuid juba ennetavalt, ja perearstid võiksid neid soovitada.

Liiga sageli kuulevad ränga haiguse diagnoosi saanud patsiendid küsimust: kus te varem olite? Kui on lastud käest võimalus pikendada lihtsate vahenditega paljude meeste eluiga, esitatakse peagi sama küsimus riigile tervikuna.