Tänavu on bussidega juba juhtunud 56 õnnetust, mis võrdub 8%-ga kõigist registreeritud liiklusõnnetustest. Tänavu liikluses vigastada saanutest moodustavad bussisõitjaid umbes kümnendiku. See ei ole tühine osa – eriti kui arvestada, et 2010-ndate esimeses pooles oli busside „panus” umbes poole väiksem.

Kas probleem on bussijuhtide vanuses? Bussijuhtide keskmine vanus on kõrge ja noori ei tule peale nii palju, kui vaja oleks. Üle 50-aastaseid bussijuhte on juba 74% ja alla 35-aastaseid ainult 6%. Vanemate bussijuhtide kasuks räägib küll suurem kogemus, kuid vananedes aeglustub parimagi sohvri reaktsioon.

Või on asi bussijuhtide suhteliselt nigelas palgas? Mullu jäi nende keskmine töötasu Eesti keskmisele umbes veerandi võrra alla. See pole palgatase, mis tõmbaks bussirooli tublimat tööjõudu. Transpordi ametiühing nõuab, et bussijuhtide miinimupalk tõstetaks tulevaks aastaks 1200 euroni. Bussijuhtide tööandjad on nõus, et seda oleks vaja, kuid seda takistavad neil tegemast riigiga sõlmitud liinilepingud. Nende võitmise peamine eeldus on madala hinna pakkumine ja heal juhul ka busside keskkonnahoidlikkus, aga mitte bussijuhtide konkurentsivõimeline palgatase.

Bussiõnnetuste sagenemine peaks panema tasuta transpordile raha pillava riigi ka sõitjate turvalisusega tegelema.

Bussiõnnetuste sagenemine peaks panema tasuta transpordile kümneid miljoneid eurosid pillava riigi ka sõitjate turvalisust puudutavate kitsaskohtadega tegelema. Olenemata sellest, kui hästi või halvasti riik seda teeb, saab aga iga bussisõitja teha oma ohutuse tagamiseks niipalju, et kinnitab turvavöö. Möödunud nädala õnnetuses vigastada saanud 26 sõitjast oleksid paljud ilmselt pääsenud haiglaravita, kui oleksid sõitnud kinnitatud turvavööga.

Bussisõidu ohutus on vähenenud