JUHTKIRI | E-kaubanduses maksku kõik õiget maksu

E-kaubandus, eriti välisriikide e-poodidest ostmine kogub Eestis jõudsasti populaarsust. Eile avaldatud Eesti Panga statistika järgi tegid Eesti residendid mullu välismaa e-kauplustele 706 miljoni euro eest kaardimakseid – ligi kaks korda suurema summa eest kui kolm aastat tagasi.

Võib-olla annab koronaviiruse paanika Hiinast ostmisele ajutise hoobi, aga e-kaubanduse pikem suundumus on ikka tõusev. Rahandusministeeriumil ning maksu- ja tolliametil tasub viimasel ajal kostvatesse Eesti e-kaupmeeste ja Omniva kaevetesse tõsiselt suhtuda. Kaalul on nii Eesti riigi maksutulu kui ka õiglane konkurents.

See ei tähenda, et riik peaks inimeste ostuvabadust kuidagi piirama. Las jääda ostjate endi otsustada ja hinnata, mida ning kui suure keskkonna- ja sotsiaalse jäljega nad endale Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest lennutada lasevad. Küsimus on käibe- ja tollimaksus, mida väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud kaubalt tihti nagu kord ja kohus ei maksta – sellepärast et müüa märgib pakile tegelikust väiksema väärtuse või tituleerib selle suisa kingituseks.

Eesti residentidelt teenitava käibe ja tulu pealt peavad maksud laekuma Eesti riigieelarvesse. Peale maksutulu on kaalul õiglane konkurents.

Hinnangud, kui palju käibe- ja tollimaksu Eesti riigil selle tõttu saamata jääb, on väga erinevad. Eesti e-kaubanduse liit pakub, et lausa 100–150 miljonit eurot. Seevastu rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov rääkis paari kuu eest riigikogus, et vähemalt mõne aasta eest tehtud paarinädalase lauskontrolli käigus ei avastanud maksu- ja tolliamet ulatuslikku petmist. Pettusi oli nii vähe, et pidev lauskontroll ei tasuks ennast ära.

Tänavu veel annab veebi kaudu kolmandatest riikidest ostmisele mõningase seadusliku konkurentsieelise see, et alla 22-eurostele ostudele kehtib käibemaksuvabastus. 2021. aastast see kaob ja siis tuleb käibemaksu maksta ka alla 22-eurostelt ostudelt. Ent see ei kaota ju ostusumma tegelikust väiksemana deklareerimise motiivi ja küllap hakkavad kolmandate riikide e-poed otsima muidki viise, kuidas oma kaup maksude arvel odavamaks trikitada.

Samuti nagu internetihiidude digimaksustamine, peaks ka e-kaubandusest ettenähtud maksude kätte saamine kuuluma valitsuse prioriteetide hulka, sest see on kiiresti laienev valdkond. Eesti residentidelt teenitava käibe ja tulu pealt peavad maksud laekuma ka Eesti riigieelarvesse.