Juhtkiri | EAS-i mainevõlurite täielik läbikukkumine
Enne läheb issanda päike looja, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse libastumistest räägitud jõuab. Ainuüksi tänavu on EAS rahva meelt lahutanud kurikuulsa rändrahnbrändiga, Rakvere Targa Maja rahastamisel mööda pükse saamisega ja e-residentsuse üksusega, kus töötavad ainult juhid. Peale selle tegi Taavi Rõivas oma „mehetegusid” just EAS-i Malaisia ärivisiidil olles. Mulluse sügise märgiline sündmus oli aga Ärma talu toetuse lugu, mille eest riik saab lähipäevil Euroopa Komisjonilt tagasinõude.
Miljardär Richard Bransoni kostitamine, millest kirjutas eilne Eesti Päevaleht, sujus küll skandaalitult, kuid oli EAS-i usaldusväärsuse suurendamise mõttes ikkagi küsitava väärtusega. Võimalust Bransonist Eesti e-residenti teha ei avanenud, mistõttu suuremat tähelepanu pälvis hoopis õhtusöögi kosmiline hind (tavainimese skaalal). EAS-ist on Eestis saanud justkui negatiivse tähelepanu magnet.
EAS-i 2017. aasta tegevuskavast on näha, et asutus sai sellest mullu ise ka aru. „Kui EAS ei suuda veenvalt põhjendada oma otsuste tagamaid, võib peale klientide ja partnerite usalduse vähenemise langeda ka töötajate motivatsioon,” kirjutatakse kavas. Ja nenditakse: „Peame olema valmis jagama avalikkusele sisukamat infot tehtud otsuste kaalutlemispõhjenduste jm asjaolude kohta.” Veel võib sellest umbes aasta tagasi koostatud dokumendist lugeda, et 2017. aastal avanevat EAS-il „ajalooline võimalus muuta totaalselt oma kuvandit ja mainet” ning peale juhatuse esimehe tuuakse nähtavale vähemalt kolm-neli EAS-i eksperti.
Midagi sellist ei ole juhtunud. EAS-il on ikka rahapõletaja ja õhumüüja ning teisalt toetust küsivate ettevõtjate bürokraatiaga ahistaja ja projektikirjutajate tööstusharu sünnitaja maine. Riigikontrollist tuleb samal ajal analüüse sõnumiga „riiklikud toetused on vähese mõjuga”. Kõige viimati – juunis 2017 – öeldi seda eksporditoetuste kohta, varem on riigikontroll samale järeldusele jõudnud innovatsiooni- ja ettevõtlustoetuste puhul.
EAS-is töötab hulk turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi, peale selle kasutatakse PR-firmade abi. Kui asutusel pole sellest hoolimata õnnestunud maineprobleemi lahendada, siis on kaks võimalust. Esimene: EAS-il polegi märkimisväärseid saavutusi, millega ebaõnnestumisi ja skandaale tasakaalustada. Teine: EAS-i kommunikatsiooniarmee teeb oma tööd halvasti.
