JUHTKIRI | Eesti e-riik osutus väga hapraks

Kui saaks vaid aega tagasi pöörata, on ahastanud nii mõnigi inimene, seistes silmitsi otsad andnud arvuti või nutitelefoniga. Kuidas taastada oma märkmeid, kontakte, pooleliolevaid töid, laste pilte? Neil hetkedel taipad, kui habras on pealtnäha kindlalt toimiv digimaailm su ümber. Kui oled ettenägelik olnud või sul lihtsalt veab, saad oma andmed küll tagasi, aga kõik see kulutab aega ja närve.

Eile kulus närve ja takerdus töö inimestel, kellel on vaja kasutada keskkonnaministeeriumi haldusala e-teenuseid – näiteks hankida infot maa-ameti andmebaasist. Maa-ameti hoones asuvas serverisüsteemis süttis keskpäeval UPS-i ehk katkematut elektrivarustust tagava aparaadi akuplokk ja kolm serveriruumi oligi rivist väljas. Kolm sellepärast, et neil on ühine jahutussüsteem. Serverid jäid terveks, aga kuna nad tuli välja lülitada, kustus üks piirkond e-Eesti teenuste kaardil tundideks. Eilse tööpäeva lõpus iga teenust veel kasutada ei saanud, kõik ei pruugi häireteta sujuda veel tänagi.

Väike ehmatus? Tegijal juhtub? Tõepoolest, tehniliste rikete ja põlengutegi eest pole sajaprotsendilist kaitset. Näiteks üleeile olid suurema osa päevast suletud Balti ja Põhjamaade börsid, sest paljud Rootsis Upplands Väsbys asuvate serverite kõvakettad said kannatada, kui tuletõrjehäire käivitas kustutussüsteemi. Varusüsteem, mis pidi olema kasutusvalmis, ei käivitunud korralikult, mistõttu kauplemine sai hommiku asemel alata alles kell 15.

Üks väike õnnetus ei oleks tohtinud hulka riigi e-teenuseid nii pikaks ajaks rivist välja lüüa. E-riigi töökindlusse tuleb rohkem investeerida.

Riigis, mis ongi rajatud suuresti e-struktuurile, tekitavad sellised lood ebameeldivaid küsimusi. Kui habras on meie e-riik? Kui juba üks väike põleng, mis tõsiseks avariiks ei klassifitseeru, lööb e-riigi ühe valdkonna rohkem kui pooleks päevaks rivist välja, siis mida teeks börsil juhtunuga võrreldav avarii? Või see, kui e-riigi riist- ja tarkvarale suur sihilik rünnak tehtaks?

Ideaalis võinuks e-teenuste katkestus jääda 15–30 minuti pikkuseks – kuni varusüsteem tööle lülitatakse. Ent varusüsteemi keskkonnaministeeriumi e-teenustel ei ole, sest selle rajamisse ei ole raatsitud investeerida. Võib-olla ei peakski investeerima, sest pool päeva või päeva saab ka eile maas olnud e-teenusteta hakkama? Kui kasutajad pole selle väitega nõus, peaksid nad oma arvamusest häälekalt teatama. Eilne katkestus andis jälle märku, et Eesti e-riigi töökindlusse ja arendamisse investeeritakse liiga vähe. Üks väike õnnetus ei oleks tohtinud hulka riigi e-teenuseid nii pikaks ajaks rivist välja lüüa.