JUHTKIRI | Eesti riigi lennunduse uus eksirännak
Alles mai keskel teatas Nordica uhkelt, et vedas mullu kaks ja pool korda rohkem reisijaid kui eelmine riigile kuulunud lennufirma – halvasti lõpetanud Estonian Airi nime ei tahetud nimetadagi – parimatel aastatel. Aga kas Nordica ikka on Estonian Airist lootustandvam ettevõtmine, kui jaanipäevale saadeti kliendid teatega, et firma sulgeb sügisel viis Tallinnast lähtuvat lennuliini ja annab järelejäävad kolmgi – Stockholmi, Brüsselisse ja Varssavisse – teenindada Poola lennufirmale LOT?!
Siiski võib Nordicat nimetada isegi tubliks, et kahjumlik tegevus tõmmatakse seekord kokku enne, kui olukord on muutunud katastroofiliselt halvaks. Midagi on Eesti riik Estonian Airi pankrotist õppinud. Aga asja teine pool on see, et Eesti rahvuslikust lennufirmast, mille „missioon on toetada Eesti ühiskonda, majanduskasvu ja turismi arengut, pakkudes jätkusuutlikke otselennuühendusi“ saab õige pea rääkida vaid tinglikult. Lendama jääb ju vaid LOT-i, SAS-i jt lendusid allhanke korras teenindav OÜ Regional Jet, millest Nordicale kuulub 51%. Regional Jeti veetud reisijate arv on küll kasvanud, kuid ettevõtte kasuminäitajaid ei ole omanikud veel avaldanud, kuigi aruande esitamise tähtaeg kukub mõne päeva pärast.
Nüüd siis võrreldakse Nordicat tema olemasolu õigustamiseks reservelektrijaamaga, mis hakkab eestlasi Euroopasse lennutama siis, kui teised firmad Tallinnast lendamise millegipärast lõpetavad. Eeldatavasti juhtub see majanduslikult keerulisel ajal, kui kasumit teenida on raskem kui praegu. Kui Nordica heal ajal konkurentsis ei püsi, siis kuidas suudab ta seda teha raskel ajal? Ja peamiselt Regional Jeti valdamine – sedagi LOT-iga kahe peale – ei ole piisav põhjus riigifirmat pidada. Seda enam, et ristsubsideerimine ehk Tallinnast lähtuvate lendude toetamine teiste riigifirmade teenitud rahaga ei ole lubatud. Nordica loomise aegsed illusioonid on purunenud, Eesti lennundus on jälle strateegilises ummikus.