Foto: Andres Putting

Üks, kes passist napilt ilma jäi, on Afganistani uueks põllumajandusministriks nimetatud Yaqub Haidari, kes põhjab praegu välismeedias Eestis veedetud aega kui perioodi, mil ta langes „maffialiku poliitilise tagakiusamise ohvriks”. Tema Eesti riigile osutatud „eriteened” päädisid viimaks tagaselja määratud nelja-aastase vangistusega.

Praegu Moskva transpordi eest vastutav ja seal arvestatavaid edusamme tegev Maksim Liksutov jõudis Eesti passini välja. Aga pärast seda, kui ta võttis ka Venemaa kodakondsuse, läks vaja üksjagu käteväänamist, et ärimees viimaks oma Eesti dokumendist loobuks.

Kirjanikule kodakondsuse taotlejad nopivad poliitilisi punkte võimalikult solvaval viisil.

Niisugused probleemid ei teki sugugi ainult idanaabri puhul. Topeltlojaalsus sai saatuslikuks näiteks ka ärimees Ernesto Preatonile, kes ei loobunud erandkorras Eesti passi saades oma Itaalia kodakondsusest, ehkki oli lubanud seda teha.

Need mõned näited kinnitavad, et lihtsustatud korras ei saa Eesti kodanikeks alati parimatest parimad. Kõik mainitu leidis aga aset kümnend ja rohkemgi tagasi. Tollal oleks kodakondsus peaaegu antud ka transiidiärimees Andrei Filatovile, kes üht kätt passi järele sirutades rahastas teisega Eesti-vastast propagandafilmi. Viimastel aastatel on valitsus tõmmanud eriteenete eest kodakondsuse jagamisele otsustavalt pidurit. Viimasel kahel aastal pole seda saanud keegi.

Erinevalt kunagistest raha keerutanud sulidest tooks Ivanov Eestile ilmselt au ja kuulsust.

Need, kes taotlevad kirjanik Andrei Ivanovile nüüd eriteenete eest kodakondsust, lähtuvad ilmselt parimatest kavatsustest. Erinevalt kunagistest raha keerutanud sulidest tooks ta Eestile ilmselt üksnes au ja kuulsust. Aga välja kukub „nagu alati”. Pigem poliitilisi punktivõite noppides ja Ivanovile endale võimalikult solvaval viisil.

Eriteenete eest kodakondsuse jagamine peaks olema poliitikast võimalikult lahus. Kõige parem, kui valitsuse asemel otsustaks selle üle läbipaistvatel alustel moodustatud n-ö tarkade komisjon. On päris huvitav mõelda, kas ühiskondliku diskussiooni süvendamise korral saanuks nende nn tarkade heakskiidu ka 2005. aastal Edgar Savisaare ettepanekul eriteenete eest kodakondsuse pälvinud praegune eurosaadik Yana Toom.