Foto: Andres Putting

Kas tahaksid lõplikku sõnaõigust summade üle, mis moodustavad Eesti eelarvest rohkem kui kümnendiku? See võimalus on endiselt lahti. Eile kogunenud Eesti haigekassa nõukogu ei suutnud otsustada, kes võtaks ametist lahkuva Tanel Rossi järel üle organisatsiooni juhtimise. Väidetavasti ei olnud nõukogu esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rahul dokumentatsiooni puudujääkidega, mistõttu kuulutas välja lühikese tähtajaga uue konkursi. Peale lõppvooru pääsenud kahe kandidaadi võivad end üles seada teisedki soovijad.

Haigekassa uue juhi valimisega on tõesti kiire. Rossi leping lõpeb septembriga, aga heal juhul valitakse tema järglane alles järgmisel reedel.

Peale oskuse kulutada miljardit eurot peab juht oskama valikuid põhjendada.

Lihtsaks uue juhi amet ei kujune. Vajab ju trimmimist eelarve, mis eelmisel aastal läks 30 miljoni euroga lõhki. Ja nagu Ossinovski on öelnud, tahaks ta juhti, kes muudaks arstiabisüsteemi patsiendikesksemaks.

Piiratud ressursside tingimustes tekitab iga haigekassa otsus kellelegi pahameelt. Kas eelistada suurhaiglaid või lasta rahale võrdselt kandideerida erakliinikutel? Kuidas vältida kallite seadmete ostmisel dubleerimist? Mil viisil jätta erakorraline meditsiin tõesti kiiret abi vajavatele patsientidele, aga korralisematele hädalistele tagada ravi perearstidega?

Need näited kinnitavad, miks peab uus juht peale miljardi euro oskusliku juhtimise olema ka sündinud suhtekorraldaja. Tervishoid on valdkond, kus ei hakka kunagi piisavalt raha olema. Avalikkus peab teadma, millistest kriteeriumitest lähtudes üht või teist valusat otsust tehakse.

Aga seda on raske oodata, kui isegi esmane protsess nagu juhi valimine jääb avalikkuse ees hämaraks. Peale avaliku konkursi kasutati seekord sihtotsinguid ka personalifirma Fontes vahendusel – piltlikult öeldes helistati valitud inimestele ja kutsuti end üles seadma.

Ent me ei tea isegi lõppvooru jõudnud kandidaatide nimesid. Nende visioone samuti mitte. Miks?

Võib mõista, et keegi ei taha endale põruja mainet ning oma isiku ja visiooni avaliku hekseldamise korral jätab nii mõnigi parem kandideerimata. Vähemalt lõppvooru jõudnute puhul pole salatsemine siiski õigustatud. Meid kõiki puudutava teenuse ja nii suurte summade juhtimise korral peab inimese ego kannatama välja ka suurema tähelepanu. Kriitikataluvus võiks olla esimene katse, kas inimene üldse kõlbab juhiks. Avalikud visioonidokumendid aitaksid kummutada ka hilisemaid (sageli alusetuid) väiteid poliitilisest mõjutatavusest.