Haigekassa juht Rain Laane. Foto: Madis Veltman

Alustame pealispinnast ehk suhtlemisest. Haigekassa juht Rain Laane sai hakkama ütlemisega, mis sobib Riigi Kinnisvara AS-i eksjuhi Urmas Somelari „aforismide” kõrvale. „Tallinnas on meil tasuta transport,” vastas ta eriarstiabi kaugemale kolimise pärast muretsevatele lasnamäelastele. Ka haigekassa osakonnajuhataja esinemisest ETV saates „Esimene stuudio” jäi paljudele vaatajatele mulje, et Eesti tervishoiu komandosillal valitseb arrogants ja patsientidest üle vaatamine.

Juba tavaks saanud hankevaidlused lõpetaks see, kui haigekassa teeks muutuse – seoks raviraha patsientide, mitte raviasutustega.

Konflikti otsesed osalised on praegusel juhul siiski haigekassa ja erakliinikud, keda äsjasel suurel riigihankel ei saatnud edu. See, et hulk arstiabi osutamise lepinguid vaidlustuste tõttu õigeks ajaks sõlmitud ei saanud, on ainult üks haigekassa viga. Põhimõttelisem küsimus on see, kas hanketingimusi, kus mainekad ja Eesti tipparstide juhitud kliinikud kaotavad väga suures mahus haigekassa hankeid, ikka saab nimetada mõistlikuks. Hankele kvalifitiseerumise latt oli seatud liiga madalale ja põhjendamatu oli ka tingimus, et erakliinikud peavad haigeid ravima vähemalt 15% odavamalt, kui seda teevad riikliku haiglavõrgu arengukava haiglad.

Sellest hankest paistab välja haigekassa ilmne soov suretada välja riigihaiglatele konkurentsi pakkuda suutvad erakliinikud. Haigekassa juhtide jutt, et nende hanke tulemusel hakkab patsientideni jõudma odavam ja kvaliteetsem teenus, ei kõla veenvalt. Paljude patsientide jaoks on oluline ka see, et ei peaks iga kolme-nelja aasta järel arsti vahetama, samuti arsti juurde jõudmise lihtsus – neid aspekte haigekassa alatähtsustab.

Need juba tavaks saanud hankevaidlused lõpetaks see, kui haigekassa teeks rahastamises põhimõttelise muutuse – lõpetaks patsiendi eest eelvaliku tegemise ja laseks tal vabalt valida, milline haigla või kliinik tema raviraha saab.