JUHTKIRI | Häirekeskuse IT ei tohi tõrkuda

Pärast suurt tormi, kui paljudes kohtades polnud tundide kaupa mobiililevigi, võib tunduda tühise probleemina, et ühel tavalisel päeval septembris polnud Eesti inimestel võimalik häirekeskusega 20 minuti jooksul ühendust saada.

Riigi infosüsteemi amet, mis intsidendist oma kuuülevaates teada andis, maalis sellest muidugi ka väga süütu pildi: öine aeg, vähe kõnesid (26), kõigile helistati tagasi, keegi abita ei jäänud.

Hea, et nii läks. Selle eest võlgneme tänu üksnes õnnele, sest häirekeskusel või siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (SMIT) polnud ju saatusega kokku lepitud, et nendel minutitel Eestis ühtki ülikiiret reageerimist nõudvat õnnetust ei juhtu.

Ainuüksi need 20 minutit katkestust tähendavad, et häirekeskuse tarkvara töökindlus ei ületa tänavu 99,996%. Ideaal, mille poole püüeldakse näiteks ärilise eesmärgiga IT-lahendustes, on viis üheksat – 99,999% ehk mitte üle 5 minuti ja 16 sekundi katkestusi aastas. Elutähtsa riikliku telefoninumbri puhul peaks see olema reaalsus, mitte saavutamata ideaal.

Paraku on Eesti riigi IT-süsteemidel hädasid rohkem, vaja oleks süsteemset plaani nende parandamiseks, mitte pelgalt tulekahjude kustutamist.

Häirekeskuse IT-probleemide tõsidusest annab tunnistust see, et ka mullu detsembris esines häirekeskuse kõnejaotusvara tõttu lühiajalisi katkestusi, üks koguni kümmekonna minuti pikkune.

Võib-olla piisab selle konkreetse vea kordumise välistamiseks siseminister Mart Helme käratusest. Paraku on Eesti riigi IT-süsteemidel hädasid rohkem, vaja oleks süsteemset plaani nende parandamiseks, mitte pelgalt tulekahjude kustutamist. Samal ajal arvab Helme, kelle ametialasse Eesti riigi suurim IT-asutus SMIT kuulub ja kes EKRE juhina otsib Eestile IT-ministrit, et infotehnoloogia on Eestis ülefetišeeritud...

Üldse iseloomustab meie poliitikuid pahatihti kujutelm, et IT-süsteemid ei saa nende ükskõik kui läbimõtlemata valimislubaduste täitmisel takistuseks – küll arvutid kõik valmis arvutavad. Tegelikult nõuavad riigi IT-süsteemid pidevat hooldust ja ajakohastamist, kuid riigieelarves selleks raha eraldamisega koonerdatakse. Olukorra teeb veelgi raskemaks see, et seaduste keerulisemaks ajamisega tagasi ei hoita. Näiteks tuleval aastal ähvardab hulk Eesti IT-ressurssi kuluda Seedri pensionireformi võimaldamiseks. Raha selleks võib tulla küll teiselt eelarverealt kui SMIT-ile, aga tööturu kaudu mõjutab see ka SMIT-i suutlikkust oma ülesandeid täita.