Naljatamisi öeldes on avatud kool topeltketserlik. Vähe sellest, et ta pakub vene lastele eesti keeles õppimise võimalust – peale selle pakub ta eesti lastele vene keeles õppimise võimalust. Igas klassis on pooltel lastel eesti ja pooltel vene emakeel. Pool koolipäeva õpitakse eesti ja pool vene keeles. Idee järgi peaksid lapsed suutma kolmanda klassi lõpuks vabalt suhelda nii eesti kui ka vene keeles. Küllap suudavadki.

Avatud kooli õppemaks on 125 eurot kuus ehk 1500 eurot aastas. Põhjus, miks me selle rõhutatult esile toome, on haridusminister Mailis Repsi ja munitsipaalpoliitik Mihhail Kõlvarti eestvedamisel mullu sündinud ja 2023. aastani kestev pilootprojekt. Selle raames said kolm Tallinna gümnaasiumi – Lasnamäe vene gümnaasium, Linnamäe vene lütseum ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasium – kõik eesti keele õppe parandamiseks aasta lõpuni 100 000 eurot ja selleks aastaks 250 000 eurot. Kirjutasime veebruaris (EPL 21.2), et kui arvestada kõiki keelekümblustoetusi, said need koolid 2017/18. õppeaastal iga pilootprogrammis osaleva õpilase kohta 2890 eurot toetust. Pange tähele: jutt on ainult keeleõppe jaoks mõeldud summast.

Avatud kooli õppemaksu ja haridusminister Repsi eesti keele õppe pilootprogrammi maksumuse võrdlus näitab, kui kalliks läheb maksma hea tahte puudumine.

Võib väita, et eks vana ja suurt masinavärki ümber seadistada olegi kallim kui minevikutaagata väikekooli pidada. Kuid vahe ei tohiks olla nii suur. Summade erinevus näitab, kui kalliks läheb maksma hea tahte puudumine ja see, et osa poliitikuid ja koolitegelasi on teinud eesti-vene segregatsiooni säilitamisest oma ärimudeli.