Üllatav on, et sellest ei saa aru välistööjõuvastase sõja eestvedaja EKRE juht Mart Helme, kes on ometi oma silmaga näinud kommunistlike ideoloogide äpardumist. Samuti on üllatav, et maaeluminister Arvo Aller on vait ega kaitse põllumajanduse huve, ehkki on üle kahe aastakümne olnud põllumajanduskonsulent ja peaks maaelu reaalsusega hästi tuttav olema.

Valitsus võiks siin juba viibivate välistöötajate töölube rahulikult pikendada. Nende kodumaale saatmine teeb Eesti majandusele kahju.

Muidugi pole vale see, kui valitsus teeb mõistlikul määral jõupingutusi, et Eesti põllumajandustöö ei muutuks põhiliselt ukrainlaste alaks, vaid ka eestlased selles sektoris töötaksid. Ent on naiivne arvata, et kõigest kolme-nelja kuuga on võimalik muuta inimeste eelistusi ja suhtumisi. Ka oskusi, kui inimesel pole ametivahetuseks õiget motivatsiooni. Selle suve elavad Eesti töötud üle ka hüvitiste ja varude abiga, aga pikemas perspektiivis on otsus maale kolida keeruline eluaset, kooli, lasteaedu jms puudutava pärast. Ukrainlastele pole need kriitilise tähtsusega küsimused, sest nende pere on üldjuhul Ukrainasse jäänud.

Tasub meeles pidada, et suur palgavahe Ukrainaga ja paljude teiste nn kolmandate riikidega kestab tõenäoliselt veel aastakümneid. Palgavahede kadumiseni on välistöötajate – eriti hooajatöödel – vastu võitlemine oma riigi majandusele jalga tulistamine. Keegi ei keela Helmetel unistamast, et kõik Eesti lüpsjad oleksid kunagi eestlased, aga selle unistuse nimel tänavu veerand Eesti lüpsikarja oma rumala poliitikaga tapamajja saata on kõike muud kui eestimeelne.

Välistööjõu mõõdukast kasutamisest on Eestil praegu võita palju rohkem kui kaotada. Valitsus võiks siin juba viibivate välistöötajate töölube rahulikult pikendada. Neid kodumaale saata on Eesti majandusele kahjulik poliitika.