Mikk Mihkel Vaabel

Kas peaks imestama, et just kunagise Maarahva Erakonna õigusjärglane keerab Eesti põllumajandusele keerulisel ajal selja? Pigem mitte, sest EKRE ajab juba ammu muud kui maarahva asja. Põllumajanduse hooajatööliste küsimuses EKRE loogika lonkab ja kalendrisse ei vaadata. Vaidluse praeguses lahenduses ei ole võitjaid. Isegi EKRE valijad ei võida.

Ühest küljest ärgitab valitsus praegu ettevõtjaid küll kohalikku tööjõudu kasutama, aga samal ajal teeb oma tööturupoliitikaga kohaliku tööjõu leidmise keeruliseks. Kehtib ju praegu tore töötasu hüvitamise süsteem, mis hoiab suuremat koondamiste lainet vähemalt juulikuuni tagasi: kui tööandja saab töötukassalt mai eest hüvitist, siis juunis ei tohi ta töötajat veel koondada. Praegusest rangematel tingimustel võidakse seda süsteemi veel pikendadagi. Ühtlasi ootavad paljud väikeettevõtjad lähinädalatel ja -kuudel rahalist toetust EAS-ilt ning töötajatele on antud lootust heldemateks töötuskindlustushüvitisteks. Miks peaksid linnainimesed tahtma praegu sellistes oludes kodust kaugele harjumatule hooajatööle minna?

Miinimum, mida valitsus peaks punnseisu praktiliseks leevendamiseks tegema (õigemini oleks pidanud tegema juba kuu või kaks tagasi), on töötuse ajal nn tööampsude lubamine. See võib motiveerida vähemalt mõnda töötut natuke hooajatööl käima. Ent sääraste lahenduste otsimise asemel on maaeluminister Arvo Aller hoopis puhkusele läinud. See on täiesti kohatu. Minister võib puhata alles siis, kui põllumeeste tööjõuprobleem on ühel või teisel viisil lahendatud.

Tänavuse saagikoristuse kontekstis välistööjõuvastase ideoloogia baasil praktilisi ja keelavaid otsuseid teha on puhas rumalus.

Selle asemel hämab Aller välistööliste toomisega kaasnevast terviseriskist ja ajab osa süüd Brüsseli kaela: „Schengeni avamise otsuse teeb Euroopa Komisjon.” Oma sigaduste Euroopa Komisjoni kaela ajamine on riigiametnike ja poliitikute igivana võte. Peale selle, et see on Eestile kahjulik, on see EKRE puhul koomiline. Olete ikka partei, mis Brüsselile koha kätte näitab, või kelgunöör?

Mart Helme kuulutab välistööjõu peo lõppu ega pruugi päris eksiteel olla, aga kindlasti eksib ta kõvasti ajastusega. Kuni ei kao riikide suured palgaerinevused, ei lõpe ka välistööjõu kasutamine. Riik, mis selle karmilt lõpetab, kahjustab oma konkurentsivõimet ja teeb rahva vaesemaks. Tänavuse saagikoristuse kontekstis välistööjõuvastase ideoloogia baasil praktilisi otsuseid teha on puhas rumalus.