Kõlvarti senine tegevus linnapeana annab alust ennustada, et see on võimalik. Tema juhtimisstiil Tallinnas on märksa jõulisem ja autoritaarsem kui Aasal, tema jutt on märksa konkreetsem kui Ratasel. On tunda, et tema otsused Reidi tee ja Tallinna peatänava kohta, olgugi vaieldavad, sümpatiseerivad paljudele Tallinna (ja üldse Eesti) automeelsetele elanikele, olenemata rahvusest. Kõlvarti kriitikute argumendid neis küsimustes võivad olla õiged, kuid kuna automeelseid valijaid on rohkem kui jalakäijasõbraliku linnaruumi pooldajaid, tegi linnapea valiku, mis ilmselt on talle poliitiliselt kasulikum, kuigi ei pruugi olla kasulik Tallinna elukeskkonnale.

Kõlvarti otsused tänavate-teede kohta, olgugi vaieldavad, sümpatiseerivad pealinna automeelsematele elanikele, olenemata rahvusest.

Tuleb siiski tunnustada seda, et Christopher Nolani filmivõtete küsimuse lahendas Kõlvart nii, et Nolan saab Laagna teel filmi teha ja linna liikluses pole kaost (kuigi täiesti ilma autosõitjate nurinata muidugi hakkama ei saa). See aitab Kõlvartil luua asjaliku ja tulemustele keskendunud poliitiku kuvandit. Valitsuses on selliseid poliitikuid praegu vähevõitu.

Samal ajal on Kõlvartil endiselt tugev Eesti venekeelsete elanike esindaja maine ja tema vaated ei ole selles vallas mõõdukamaks muutunud. Kõlvartil tuleb veel tublisti vaeva näha, et end eesti rahvusest valijatele vastuvõetavaks teha. Ratase asemel Keskerakonna juhiks tõusta ei ole lihtne, rääkimata peaministriks saamisest. Aga märgiline on juba seegi, et kohaliku venekeelse poliitiku Eesti peaministriks kerkimise üle saab spekuleerida ilma, et see kõlaks täieliku fantastikana.