JUHTKIRI | Jõustub Isamaa järjekordne rumalus
Alates tänasest ei tee riik enamiku inimeste kogumispensioni teise sambasse enam ajutiselt makseid. Näiteks 1500-eurose brutopalga pealt hoiab valitsus nõnda kokku 60 eurot kuus. Ent skeemi kritiseerijate rahustamiseks lisatud maksete kompenseerimise süsteem võib pärast 2023. aastat nõuda suuremaid väljaminekuid, kui praegu suudetakse kokku hoida.
Tegemist on Isamaa silmakirjalikkuse ning Keskerakonna ja EKRE maotuse musternäidisega. Kui pensionireform jõudis riigikohtusse, rääkis ju koalitsioon seda õigustades inimestele valikuvabaduse andmisest. Oleks see vabadusejutt olnud siiras, olnuks praegu inimesel endal võimalik valida, kas ta soovib, et riik teeb tema sambasse makseid edasi või mitte.
Tõsist riigieelarvega seotud põhjust maksed peatada seekord pole, sest valitsus võtab tänavu ja järgmisel aastal nagunii miljardeid eurosid laenu. Teise samba maksete jätkamiseks vajalikule umbes 400 miljonile eurole sel ja järgmisel aastal katte leidmine poleks asjaliku valitsuse jaoks ületamatult raske.
Silmakirjalik on seegi, et kui muidu räägib koalitsioon Andrus Ansipi ajast kui pimeduseajastust, siis kõnealuse sammu kaitseks ütles ta, et Ansip tegi ka. Olgugi et lausa arvuliselt on näidatud, kui palju pensionikogujad toonase maksete peatamise tõttu raha kaotasid.
Seederi Isamaale vastu tulles on koalitsioon ennast pensioniteemas üsna rumalaks teinud. Ja rahvas pole Isamaad armastama hakanud.
Neljas, värske tõend valitsuse, eriti Isamaa silmakirjalikkuse kohta on rahandusministeeriumi äsjane teade: Eesti täiskasvanute rahatarkuse uuringute tulemused näitavad, et inimeste finantsteadmised ei jõua praktikas kasutusse. Eesti elanikud on kehvad tagavara kogujad. Teisisõnu: faktid räägivad Seederi ja tema mõttekaaslaste jutule jälle täpselt vastupidist.