Juhtkiri: julgus disainida maksuimesid

Tuntud laulusalm ütleb, et igaühe jaoks on kuskil keegi. Vähemalt pool tuhat – aga võib-olla isegi paar-kolm korda rohkem – Eesti ettevõtjatele kuuluvat väikeettevõtet on viimase aasta jooksul leidnud oma õnne ehk meeldivama maksukeskkonna Lätis.

Sellest hoolimata nimetab peaminister Taavi Rõivas tänases Ärilehes väidet, et Eesti maksukeskkond on Lätile jalgu jäänud, meelevaldseks.

Peaministril on õigus selles mõttes, et Läti maksuimeks nimetatud mikroettevõtete maksusoodustusi ei hinda Eesti ettevõtjad üksmeelselt köitvaks. Paljusid jätab see maksuime täiesti külmaks. Läti maksusüsteemi kiitvat Eesti ettevõtjat on sama lihtne leida kui Eesti maksusüsteemi kiitvat Soome ettevõtjat. Pealegi leidub suur hulk edetabeleid ja majandusnäitajaid, kus Eesti on Lätist ees.

Ettevõtjad ootavad tegu, mille saaks tituleerida Eesti uueks maksuimeks.

Ent maksukodumaa valimine ei ole läbinisti ratsionaalne protsess, seda mõjutavad ka emotsioonid. Tasub tähele panna, et sõna „maksuime” kannab Läti puhul Eestis väga positiivset sõnumit. Olgu maksuime kasutamine pealegi otstarbekas üksnes kindlates olukordades – alustavatele ettevõtetele või passiivseks varade hoidmiseks –, osalt kannavad ettevõtjad selle positiivse kuvandi üle kogu Lätile. Eesti enda ime, akumuleeritud kasumi tulumaksuvabastus on aga juba kulunud läikega. Oma kulude struktuurist tulenevalt eelistaksid nii mõnedki ettevõtted tavalise kasumimaksu kehtestamise arvel tööjõumaksude langetamist. Paljudele ettevõtjatele meeldib endiselt Eesti praegune tulumaksusüsteem, aga valitsus on pannud neid nördima muude maksumuudatustega.

Puudu on tegu, mille saaks tituleerida Eesti uueks maksuimeks. Teenusmajanduse koda on pakkunud ühe võimaliku variandi: panna seadusega paika sotsiaalmaksumäära langetamise pikaajaline ajakava 0,5–1,0% aastas kuni maksumäärani 26–27% ja kehtestada sotsiaalmaksu lagi kolmekordse keskmise palga juures. Kahjuks on ettepanek poolik, sest koda ei ole avaldanud oma ettepaneku katteallikaid. Aga põhimõtteliselt on tegu piisavalt paljutõotava plaaniga, et neelata selle nimel alla mõne muu maksu tõus või uute kehtestamine, kui majanduskasvu loodetav kiirenemine ei suuda eelarveauku täita.

Kõigile sobivat maksusüsteemi on ühe riigi piires niisama hästi kui võimatu kehtestada. Osa ettevõtjad leiab oma eripäradega kõige paremini sobiva ikka piiri tagant. Kuid sellegipoolest peaks Eesti jõulisemalt astuma paljuräägitud tööjõumaksude alandamise poole.